Haigekassa juht teeb ettepaneku, et kui noor meditsiinitöötaja lahkub viie aasta jooksul pärast kooli lõpetamist teise riiki tööle, katab ta oma õpetamiskulud ise või teeb seda välisriigi tööandja.
Tänaseks oleme Euroopa Liidu liikmed ning meile laieneb Euroopa leping, kus ühe põhivabadusena on kirjas tööjõu vaba liikumine. Tegelikkus tõrjub kõrvale ideaalid ja üha enam hoogustub välisriikide surve meie meditsiinipersonali värbamiseks.
Rohkem arste koolitada
Kuigi Praxise poliitikauuringute keskuse tehtud ja eelmisel esmaspäeval avalikustatud uuring näitab, et jäädavalt soovib välismaale minna vaid iga kahekümnes meie arstidest-õdedest, on oht, et mõne järgmise aastaga tekib Eestis kvalifitseeritud meditsiinitöötajatest puudus. Tulevikus ongi riigil vaja arvesse võtta, et osa arste lahkub süsteemist ning selle võrra tuleb neid rohkem koolitada.
Kuid mida teha praegu, kus uuele olukorrale üleminek on tabanud Eestit ootamatult ning tänastele meditsiinitöötajatele tuleb olulist lisa alles kümne aasta pärast?
Palgataseme erinevus võrreldes naabermaadega on Eesti meditsiinipersonalile suurim motivaator lahkumiseks. Eesti arsti palk on praegu kaks riigi keskmist ehk umbes 15 000 krooni kuus. Võrreldes Soomega on see 3–4 korda väiksem.
Välistööandja tasub võla
Haigekassa vahenditega saaks järgnevatel aastatel tõsta palka maksimaalselt 3–4 protsenti aastas. Hüppeliselt saaks palka tõsta juhul, kui täidetaks koalitsioonilepingu lubadus ning haiglate kapitalikulud – 400 miljonit krooni – kaetakse riigieelarvest.
Lisaks palgale peetakse oluliseks ka seda, et töö oleks huvitav ja väljakutseid pakkuv. Täna on paraku tavaline, et residentuuri lõpetanud arstid suuremates haiglates tööd ei leia, aga väiksematesse minna ei taha, kuna sealsed arenguvõimalused on napid. See tähendab, et sisemisi reserve Eestis jätkub.
Olukorra parandamiseks tuleks välja töötada süsteem, millega noor arst leiab oma erialale vastava töö Eestis ja on motiveeritud sel kohal töötama. Paraku vaatame me täna rahulikult pealt, kuidas kümme aastat riigi kulul õppinud arst lahkub välismaale ja tal ei ole riigi ees mingeid kohustusi.
Miks mitte kehtestada tingimust, et kui noor meditsiinitöötaja lahkub viie aasta jooksul pärast kooli lõpetamist teise riiki tööle, katab ta oma õpetamiskulud ise või teeb seda välisriigi tööandja.