Praxise kevadel koostatud valitsuse tegevusprogrammi ülevaate järeldused olid, et reformiplaanide puudumisel jätkub üldjoontes senine tervishoiupoliitika, riigi panus tervishoidu oluliselt ei suurene ja plaanitud tegevused keskenduvad peamiselt elanike tervisekäitumise mõjutamisele, prioriteetsete tegevuste (haiguste ennetus ja esmatasandi arstiabi) osas kinnitatakse enamasti toetust juba toimuvale ning teadvustatud on tulevane nõudluse kasv hooldusravi teenuse järgi.

Samamoodi võib iseloomustada ka tervishoiukulusid 2012. aasta riigieelarves, kus enamasti jätkatakse seniste tegevuste eelmise aasta tasemel rahastamist ning üksikud uued kuluartiklid tulenevad otseselt valitsuse tegevusprogrammist. Olulisima sisulise muudatusena on mainitud perearstiabi korraldamise ületoomist maavalitsustest Terviseametisse, mida valmistatakse ette esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks.

2012. aasta riigieelarvest moodustavad tervishoiu valdkonna kulud 13% 2011. aasta 13,3% asemel, kuid absoluutsummas kasvavad ligi 57 mln euro võrra ehk 7%. Kasv tuleneb sotsiaalmaksu prognoositava laekumise kasvust ehk siis suurenevad Haigekassale eraldatavad ravikindlustuse vahendid, mis ongi suurim tervishoiu valdkonna kuluartikkel (772 mln eurot), moodustades 90% kõigist riigieelarve tervishoiukuludest. Iga-aastased kulud on ka kiirabiteenuse osutamine (26,8 mln eurot), arstiõppe residentuuri kulud (8,4 mln eurot), antiretroviirusravimite (9,2 mln eurot) ja vaktsiinide soetamine (1,9 mln eurot).

Järgmise aasta eelarves kajastuvad mitmed uued valitsuse tegevusprogrammis kavandatud tegevused. Näiteks noore arsti lähtetoetus toetamaks kohalikku või üldhaiglasse tööle asumist (0,15 mln eurot) ja perearsti asendussüsteemi väljatöötamise kulud (0,2 mln eurot). Välisvahendeid kasutatakse tervishoiu valdkonnas haiglavõrgu arendamiseks (25 mln eurot), 21 hooldushaigla või –osakonna renoveerimiseks (8 mln eurot), vigastuste ennetamise projektide jaoks ja vaimse tervise edendamiseks.

Välja paistavad kindlustamata isikute ja ennetustööga seotud küsimused. 2010. aasta jooksul vähenes ravikindlustatud isikute arv enam kui 20 000 inimese võrra ja vähenemine jätkus, küll madalamas tempos, ka 2011. aasta esimesel poolaastal. Osaliselt on vähenemine tingitud infovahetuse paranemisest – korrektselt lõpetamata kindlustuste ja välismaal kindlustatute osas korrigeerimiste tegemisest. Järelikult on osa isikutest mujal kindlustatud ja ilmselt on kasvanud ravikindlustuseta inimeste arv. Ravikindlustusteta isikute arvu tõus võib tähendada suuremat rahalist koormust riigieelarvele nende ravikulude eest tasumiseks, eriti kuna samal ajal plaanitakse tõsta ka tervishoiuteenuste hindu. Samas eraldatakse 2012. aastal ravikindlustuseta isikute vältimatu abi katteks väiksem summa kui eelnevatel aastatel (2012. aastal 6,9 mln eurot, 2011. aastal 7,1 mln eurot ja 2010. aastal 7,4 mln eurot), kuid riigieelarve seletuskirjas ei ole põhjendatud, kas kindlustamata isikute vältimatu abi kulude vähenemine tuleb väiksemast planeeritud ravijuhtude arvust, välismaal kindlustatute arvu kasvust või mujalt, sest puudub nii kogukulude aluseks olnud kalkulatsioon kui ka eelnevate aastate eelarve täitmise info.

Valitsuse prioriteediks on küll ennetustegevus, kuid ennetustöö olulise elluviija Tervise Arengu Instituudi tegevuskulud vähenevad ligi 8%. Täiendavalt ennetuskulude kohta 2012. aasta riigieelarves kirjutame siin edaspidi.

Lõplik tervishoiu valdkonna rahastamine selgub aasta lõpus, kui paika saab ka Haigekassa eelarve. Riigieelarves sätestatakse küll sotsiaalmaksu laekumisest tehtav seadusega kindlaks määratud eraldis Haigekassale, kuid mitte raha täpsem kasutamine. Samuti võib kogukulude maht erineda eraldise suurusest, sest Haigekassa saab kasutada täiendavalt kuni 30% akumuleeritud kasumist, mis ei ületa 7% jooksva aasta tervishoiuteenuste kuludest.

Vaata lisaks, millised on 2012. aasta riigieelarve tulud ja kulud leheküljelt meieraha.eu.

Allikas: Kuhu läheb tervishoiuraha 2012. aasta riigieelarves?, Ärileht