Meestele võimaldatakse paindlikumat tööaega, näitab poliitikauuringute keskuse PRAXIS analüüs “Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele”. Mehed tunnevad puudust perele pühendatud ajast sama sageli kui naised, samas on lastega inimesed õnnelikumad.

Tänasel seminaril “Töötaja- ja peresõbralikkus – kellele ja milleks?” tutvustas PRAXISe analüütik Marre Karu seminaril värskelt valminud uuringut “Töö- ja pereelu konflikt, töökorraldus ja tööandjate toetused töötajatele”.

Lapsed toovad õnne, kuid võtavad aja ära

Mehed tunnevad ajapuudust seoses töö ja eraeluga samal määral kui naised. Nii kooliealiste kui ka koolieelikute vanematel on töö- ja pereelu konflikt suurem kui lasteta inimestel.

Samas on märkimisväärne, et vaatamata ajapuudusele ja raskustele töö- ja pereelu ühitamisel on lapsevanemate hulgas vähe neid, kes tunneks, et neile käib laste kasvatamine ülejõu. Ka on väikeste laste vanemad võrreldes ilma lasteta inimestega õnnelikumad.

Kuigi väga suur osa inimestest tunneb, et neil ei jagu aega perekonnale pühendumiseks, tunneb veel rohkem inimesi, et töö-ja perekonnakohustuste kõrvalt jääb neil vähe aega iseenda jaoks.

Tervelt 80% kuni 7-aastaste laste vanematest oli tundnud viimase poole aasta jooksul, et neil napib aega iseenda jaoks. Sealjuures 28% väikelaste emadest tundis seda sageli.

Lastega naised istugu kodus

Uuring näitab, et mitmed töö- ja pereeluga seotud hoiakud on Eestis jätkuvalt üsna traditsioonilised. 79% meestest ja 78% naistest on veendunud, et alla kolmeaastaste laste emad peaksid pigem pühenduma laste eest hoolitsemisele kui tööle.

Laste suurele rollile töö- ja pereelu konflikti tekkimisel viitavad inimeste hinnangud – ligi 2/3 inimestest arvab, et väikeste laste emal on raske head töökohta leida ning ligi 30% leiab, et sama probleem on väikeste lastega mehel. Ka tööalaseid arenguvõimalusi peetakse lasteta meestel ja naistel paremaks.

Kõige levinumad tööandjate poolsed töö- ja pereelu ühitamist toetavad meetmed on töökorralduslikud. 78 % töötajatel (70% meestest ja 61% naistest) on võimalus ajada tööajast isiklikke asju. Paindlikest töövormidest on meeste töökohtadel on kõige levinum võimalus töötada ebatraditsioonilistel tööaegadel (48%), töötada määramata tööajaga (42%) ning vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle (41%).

Naistele on need võimalused vähem kättesaadavad – nii ebatraditsioonilisi tööaegu, määramata tööaega ning võimalust otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle saab kasutada ligi veerand naistest. Tööaja paindlikkuse soolist erinevust saab ilmselt osaliselt seletada tugeva soolise segregatsiooniga tööturul.

Haridus teeb vabaks

Kõrgema haridusega ja noorematel inimestel on suurema tõenäosusega võimalus oma töökorraldust vastavalt vajadusele muuta. Näiteks on vaid 7% madalaima haridustasemega töötajatel võimalik töötada vajadusel kodus ning 23% võimalus vajadusel ise otsustada oma tööaja alguse ja lõpu üle.

Kõrgharidusega inimestel on vastavad näitajad 35% ja 59%. Kõrgema haridusega inimeste töökohtadel toetatakse ka oluliselt rohkem enesetäiendamist (57% võrreldes 18% madala haridusega inimestega) ja sportimisvõimalusi.

Allikas: Kolmveerand Eesti töötajaist ajab tööajast eraasju, Ekspress Job