Praxise läinud aasta uuring näitab, et sotsiaalkindlustussüsteem ei motiveeri inimesi efektiivselt käituma. Pigem minnakse varem pensionile kui lükatakse pensioni saamise algust edasi. Uuringu valguses tekib küsimus, kas täna sündiv laps ikka tulevikus pensioni saab. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri vastus on: jah, kindlasti.
Ent selle tagamiseks on möödapääsmatu teha süsteemis muudatusi. Tuleb analüüsida võimalikke pensionisüsteemi nn automaatsete kohandumismehhanismide otstarbekust ja võimalusi, reformida eri- ja sooduspensionide süsteem jm. Hiljemalt aastaks 2017 on valitsusel kohustus analüüsida pensioniea tõstmise mõjusid ning tulevikuperspektiive.
Riigikogu on juba otsustanud pensioniiga tõsta. Alates sellest aastast on tööandjatel võimalik teha tulumaksuvabalt töötajate eest täiendava kogumispensioni sissemakseid. Riigikogu menetluses on eripensionide reformi esimene samm õiguskantsleri ja riigikontrolöri institutsioonidega seotud eripensionide kaotamiseks. Paigas on pensionide tõstmise reeglid. Kui veel 2005 oli keskmine vanaduspension statistikaameti andmetel natuke üle 2200 krooni, siis koos 1. aprillist saabuva pensionitõusuga ulatub keskmine vanaduspension üle 320 euro. 2007 muutis riigikogu pensionide arvestuse põhimõtteid nii, et baasosa kasvab kiiremini, mis tähendab, et väiksema sissetulekuga inimeste pension kasvab kiiremini. Kuni 1999. aastani oli iga töötaja jaoks oluline, mitu aastat on tal tööstaaži, et nõukogudeaegseid tööaastaid mõistlikult pensionide maksmiseks ümber arvutada. 1999 läks Eesti aga üle pensioniarvestuse põhimõtetele, kus on oluline inimese enda panus pensionikassasse ehk see, kui palju on inimene tööaastate jooksul palka on saanud. Kuivõrd pensionikindlustus on solidaarne, teeb riik ümberarvutuse madalamat palka saanud inimeste kasuks.
Kaks näitlikku arvutust. 1. näide: inimene on töötanud on töötanud kogu aja umbes keskmise palgaga (umbes 700 eurot) kuus. Sellisel juhul on tema pensioni suurus umbes 288 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes üle 400 euro kuus. 2. näide: inimene on töötanud miinimumpalgaga, sissetulek enne pensionile jäämist on keskmiselt 280 eurot kuus. Sellisel juhul on pension umbes 185 eurot ehk sissetulek väheneb pensionile jäädes vähem kui 100 euro võrra kuus.
Mõni aeg tagasi hakkas levima kuulujutt, nagu kavatseks Euroopa Liit Saksamaa ja Prantsusmaa eestvedamisel kehtestada ühtse pensioniea. See ei ole tõsi. Pensioniiga on riigi enda otsustada, keegi ei ütle Eestile ette, milline peab olema meie pensioniiga.