Mitteõppivate ja – töötavate noorte aastane kogukulu võib Eestis ulatuda ligi 238 miljoni euroni aastas, mis moodustab 1,5 protsenti SKTst, selgub Praxise poliitikaülevaadetest «Noored, kellega keegi ei arvesta ja kes kuskil ei käi».

«Lihtsaid ja valmis lahendusi nende noorte probleemidele ei ole,» ütles tänase temaatilise mõttehommiku üks korraldajatest, Praxise noorteseire projektijuht Katrin Pihor.

Tänasel arutelul kerkisid läbivate märksõnadena üles ohumärgid nagu õpiraskused, probleemsed suhted õpetajate või kaaslastega, kodune olukord ja suhted vanematega, varane märkamine ja vajadusel sekkumine, koostöö ja paindlikkus noortega tegelevate spetsialistide vahel.

«Nende noorte endi hinnangul oleks vaja rohkem arvestada nende vajaduste ja võimetega, pakkuda rohkem paindlikke lahendusi, kombineerides erinevaid meetmeid. Noored hindavad kõrgelt tööpraktikat kui võimalust siseneda paremini tööturule,» ütles Kairi Kasearu, üks noori puudutava poliitikaülevaate autoritest. «Rohkem tähelepanu tuleks pöörata noortele, kes on heitunud, töö otsimisest või õpingute jätkamise mõttest loobunud. Need noored ei jõua sageli pakutava abini. Nii saavad Töötukassa poolt pakutavatest meetmetest suuremat kasu need noored, kes ise on aktiivsed võimaluste otsimisel ning näitavad üles  suuremat initsiatiivi.»

Allikas: Kallis lõbu: noorte töötus maksab Eesti majandusele 240 mln eurot aastas, PM