Perearst Ruth Kalda ütles vastuseks süüdistusele, et perearstid kohandavad ekspertiisipabereid, võimaldamaks patsientidele töövõimetuspensioni saamist, et asja on asutud lahendama valest otsast ja valed inimesed süüdlaseks tembeldatud.

Täna kirjutas Postimees, et viimase kümne aastaga on töövõimetuspensionäride hulk kahekordistunud ja Praxise analüütiku Vootele Veldre sõnul on avalik saladus, et arstid kohendavad ekspertiisipabereid töö kaotanud inimestele töövõimetuspensioni võimaldamiseks.

“Võin nõus olla, et neis piirkondades, kus töötuse tase on kõrgem ja sissetulekud väiksemad, on tõesti töövõimetute hulk suur, aga see, et sotsiaalmajanduslik seisund ja tööturu seisund on tekitanud võimaluse, et inimesed haaravad igast õlekõrrrest, ei ole küll perearstide süü,” rääkis perearstide liidu juhatuse esinaine Ruth Kalda ERRi uudisteportaalile.

Tema sõnul ei ole küsimus selles, kas perearst on liiga leebe, sest protsessi algatab ekspertiisikomisjoni pöördudes inimene ise.

“Hetkel, kus tõesti majanduslik seisund on kehvem ja seetõttu ka sissetulekud väiksemad, esitavad inimesed taotlusi rohkem kui varem. Taotluste osakaal on ju tohutult kasvanud,” märkis Kalda.

Töövõimetute hulga kasvamise põhjuseks pidas ta seda, et tervisehädadega inimesed ei mõelnud varem, kui neil oli töökoht olemas, võimalusele töövõime kaotus vormistada, sest neil olid vajalikud sotsiaalsed garantiid niigi olemas.

Otsuse teevad ekspertkomisjoni arstid

Kalda rõhutas, et perearstid ei anna hinnanguid inimese töövõime kohta, vaid saadavad ekspertiisikomisjonile patsiendi uuringutulemused, väljavõtted ja kõik muud vajalikud dokumendid, otsuse teevad aga komisjoni arstid. Põhirõhk on töövõimetuse taotlemises patsiendil endal, kes esitab põhjaliku kirjelduse oma kaebustest, toimetulekust ja haigusega seotud lisakulutustest.

“Ega perearstid väga ei soovi tohutul hulgal pabereid menetleda, sest isegi ägame koorma all,” nentis arst, kelle sõnul on nad korduvalt ministeeriumis muret kurtmas käinud.

Ta kinnitas, et arstid ise ei vääna kellegi andmeid sobivamaks ning õige ei ole ka neid patsientidele vastandada, nõudes, et just perearst oleks see, kes soovitab töövõimetust mitte taotleda.

Samas tunnistas ta, et kui tema vastuvõtule tuleb tervisehädadega töötu patsient, kellele oleks vaja uuringuid ja analüüse teha ning on näha, et haigused annaksid kokku töövõimetuse kõige madalama ehk 40protsendilise määra, siis soovitab ta haigel taotlemise tee ette võtta. Nii saab patsient tervisekindlustuse ja arst võib talle teha vajalikke analüüse.

“See on seaduslik võimalus,” rõhutas Kalda.

Tema sõnul tuleks parandada sotsiaalsüsteemi, tööhõivet ja inimeste majanduslikku olukorda – üle tuleks vaadata kogu süsteem, kui seda saab kasutada ebaotstarbekalt.

Allikas: Kalda: perearstid ei vääna haiguslugusid töövõimetuse andmiseks, ERR