Lõimumise soodustamiseks tehtud kava loendab muresid, aga ei paku selgeid lahendusi.

Eri rahvusrühmade olukorra parendamiseks koostatud arengukava „Lõimuv Eesti 2020” on haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovski sõnul läbi kukkunud. Ministeerium (HTM) jättis selle kooskõlastamata. Kriitikute hinnangul ei pööra kava tähelepanu mitme olulise probleemi lahendamisele.

Peamine etteheide ongi, et kava ei ole küllalt ambitsioonikas, ütles sotsiaaldemokraat Ossinovski. Ta nentis, et selle koostamiseks on pikka aega vaeva nähtud: tehtud põhjalik integratsiooniseire, kaasatud eksperte ja korraldatud avalikke arutelusid. „Sellest, mis paberile sai, seda pikalt ettevalmistatud uut kvaliteeti ja teadmiste rakendamist aga ei paista,” sõnas Ossinovski.

Näiteks on kavasse pandud eesmärk, et 2020. aastaks peab 48% Eesti elanikke pidama siinset sallivust heaks. Ossinovski hinnangul on eesmärk äärmiselt ambitsioonitu, sest juba praegu arvab niimoodi 40%. Kavast on sootuks välja jäetud sotsiaal-majanduslikku võrdsust ja töötuse määra erinevust parandavad eesmärgid. „Need indikaatorid, mis jäid eelmise arengukavaga saavutamata, on selle asemel, et pakkuda neile tõhusamaid meetmeid, hoopis kavast välja visatud,” imestas Ossinovski.

Lahendamist vajavaks probleemiks nimetatakse tegevuskavas muust rahvusest inimeste vähest eesti keele oskust, ent keeleõppele eraldi rahastust ette ei nähta. „Kavas on kirjas need asjad, mida me (HTM-is – K. S.) nagunii teeme. See ei anna siin uut oodatud taset. Arengukava on täiesti ebarahuldav,” nentis Ossinovski.

Üks 2011. aasta integratsiooniseire autoreid, Praxise analüütik Maiu Uus sõnas, et arengukavas jäävad ebaselgeks esitatud probleemide, eesmärkide ja pakutavate lahenduste seosed.

Mis saab Ida-Virumaast?

Näiteks ei leia kavast selget vastust küsimusele, mis saab edasi käesoleva aastaga lõppevast Ida-Virumaa tegevuskavast. „Rakendusplaani järgi tundub, et erimeetmeid Ida-Virumaa arengu ja selle piirkonna inimeste lõimumise toetamiseks planeeritud ei ole, kuigi vajadust selle järele rõhutavad mitmed viimaste aastate uuringud,” sõnas ta.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa ütles, et kriitika ning kava koostades silmas peetud põhimõtete vahel on käärid, sest kavas on just nimelt esitatud eri ministeeriumide tegevus, mis puudutab lõimumist. „Näiteks HTM-i puhul keelepoliitika või noortepoliitika. Rahastust neile poliitikatele planeerib iga vastutav ministeerium ise, nii on märgitud selgesõnaliselt ka lõimumiskava tekstis,” selgitas ta.

Arengukava kooskõlastamise tähtajaks oli oma arvamuse esitanud ainult HTM, kelle kriitiline seisukoht tuli kultuuriministeeriumile üllatusena. Asekantsler Reimaa selgitas, et HTM on olnud arengukava koostamise juures algusest peale ja panustanud aktiivselt ka selle sisusse.

Peale haridusvaldkonna puudutavad mitmed tegevused ka sotsiaal- ja siseministeeriumis koostatud arengukavasid. Töö- ja tervishoiuvaldkonna minister Urmas Kruuse ütles, et tutvub kõigi materjalidega põhjalikumalt sel nädalal. Siseministeeriumist ei õnnestunud kommentaari saada.

Kommentaar

Maiu Uus

Praxise analüütik

Valitud eesmärgid ja tegevussuunad on olulised, kuid esile tõstetud prioriteete ei ole piisavalt selgitatud.

Kirjutatakse, et üks lõimumisvaldkonna neljast suuremast probleemist on Eesti muukeelsete inimeste ebapiisavast riigikeele oskusest tingitud vähene aktiivsus tööturul ning senisest rohkem on vaja tööturul aktiivset osalust ja võrdsete võimaluste tagamist toetavaid tegevusi.

Samal ajal töötuse määra erinevust indikaatorite hulgast ei leia ja tööpuuduse vähendamiseks vajalikke eesti keele õppe programme rahastatakse „Eesti elukestva õppe strateegia 2020” kaudu – lõimumiskava panus on üksnes võimaluste kohta info jagamine.

Alles möödunud aasta sügisel kohalike omavalitsuste valimise aegu algas taas avalik arutelu lõimumise läbikukkumisest Eestis. Käesoleval aastal on aga oluliselt rahvusvahelise julgeoleku olukord.

Eesti ühiskonnas üldiselt on vajadus selle järele, et lõimumispoliitika eesmärke toetavad meetmed oleksid paremini rahastatud. Paljud toimivad meetmed on välja töötatud ja teada, pole aga vahendeid nende kestlikuks rakendamiseks. See on poliitiline küsimus.