Rahvastikuminister Riina Solman (Isamaa) tuli mõni aeg tagasi välja algatusega, mille eesmärk on tagada nelja ja enama lapse vanemale eluaegne ravikindlustus. Algatuse prognoositav maksumus võib küündida 14 miljoni euroni. Ravikindlustuse sidumine laste arvuga ei lahenda aga põhilist lastevanemate ravikindlustusega seotud probleemi. Sotsiaalministeerium töötab sügiseks välja plaani, kuidas tagada ravikindlustus kõigile Eesti elanikele.

«Väljapakutud idee – nelja ja enama lapse ema eluaegne ravikindlustus – tuleneb vajadusest tunnustada lasterikka pere tööd ja kindlustada neile meelerahu, et ka kodule pühendudes on ravikindlustus riigi poolt tagatud. Mida suurem pere, seda rohkem ressursse kulub laste kasvatamiseks, mida rohkem lapsi, seda suurem on vanemate panus laste täisealisteks kasvatamisse,» põhjendas Solman.

Ettepanek on Solmani sõnul märk sellest, et riik hoolib ja märkab suurperede nähtud vaeva, samuti sellest, et soovitakse anda vanemale tervise osas kindlustunne.

«Konkreetset ettepanekut saab rakendada nii ema kui ka isa puhul. Analoogina võib tuua rahva seas tuntud emapalga, mida tegelikkuses saab kasutada nii ema kui ka isa,» selgitas rahvastikuminister.

Eestis on praegu umbes 16 000 naist vanuses 40–65 aastat, kellel on neli või enam last. Kui paljud neist on ravikindlustuseta, ei ole teada. Eelnõu väljatöötamine alles algab ning täpsed andmed ja vajalikud analüüsid on veel koostamisel, vastas Solman täpsustavatele küsimustele. Teemat on lähiajal plaanis detailsemalt arutada Isamaa erakonna eestvõttel.

Meetme esialgseks maksumuseks hindab Solman 14 miljonit eurot. Täpsem eelarvekulu prognoos koostöös haigekassaga ei ole ministri sõnul veel valmis ja täpset kulu ei saa enne selle valmimist öelda. Eelnõu soovib ta valitsuse ette viia juba sel suvel.

Puudub teadmatusest

Ravikindlustuse puudumine lastevanemate hulgas on probleem, ent 2018. aastal sotsiaalministeeriumi tellitud ja mõttekoja Praxis läbi viidud uuringust selgub, et enim haavatavas olukorras on hoopis hiljuti kolmeaastaseks saanud laste vanemad. Eriti emad, kelle sisenemine või naasmine tööturule ei ole sujuv. Praxise juht Tarmo Jüristo toob analüüsis välja, et meestest palju sagedamini ongi naiste ravikindlustuse katkemine seotud vanemlusega.

Olukord praegu

Õigus ravikindlustusele on:

Eestis elaval alla kolmeaastast last kasvataval vanemal või inimesel, kes kasutab vanema asemel lapsehoolduspuhkust;

Eestis elaval ja mittetöötaval vanemal, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane;

Eestis elaval vanemal, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat last;

Eestis elaval eestkostjal või hooldajal, kellega on sõlmitud kirjalik perekonnas hooldamise leping lapse/laste kasvatamiseks.

Minstri tulevikunägemus

Rahvastikuminister Riina Solmani plaan:

Nelja ja enama lapse vanemale eluaegne ravikindlustus. Algatus peaks ministri sõnul valitsuse töökavasse jõudma selle aasta suvel.

Valitsus on sotsiaalministeeriumile tegevusprogrammiga andnud ülesande analüüsida võimalusi, kuidas tagada tervishoiuteenuse kättesaadavus inimestele, kel praegu ravikindlustus puudub, sh lastevanematele olenemata laste arvust. Võimalikud ettepanekud ja lahendused esitab sotsiaalministeerium valitsusele septembris.

Analüüsi kohaselt on igal aastal ligikaudu 1400 lapsevanemat, kelle ravikindlustus katkeb lapse kolmeaastaseks saamisel ja nad ei liigu üle mõnda teise ravikindlustusega kaetud gruppi. Nii moodustavadki väikelaste vanemad ravikindlustamata inimeste hulgas märgatava osa. Põhjuseks võib olla nii teadmatus riigi pakutavatest võimalustest kui ka probleemid tööellu naasmisel.

Haigekassa kommunikatsioonijuhi Evelin Tringi sõnul ei ole aga ravikindlustuse puudumise probleem Eestis suur, sest ravikindlustuse vorme on palju. «On omaette katsumus olla Eestis ilma ravikindlustuseta, sest ravikindlustuse liike on ligi viiskümmend,» lausus Trink. Näiteks on ravikindlustus lapsevanemal, kelle laps on kuni kolmeaastane, või vanemal, kel on seitse ja enam last. Lisaks neil, kes kasvatavad kolme või enamat alla 19-aastast last, kellest üks on alla kaheksa-aastane, või teatud tingimustel ka ülalpeetaval abikaasal.

Sellegipoolest on praegu Eestis ligikaudu 66 000 inimest, kellel ravikindlustust ei ole. Selle probleemi lahendamiseks pakub Praxise analüüs välja ulatusliku poliitikamuudatuse: liikumise universaalse ravikaitse süsteemi poole, mis kehtiks kõigile Eesti elanikele. «Millised on Eestile jõukohased stsenaariumid, mis arvestaksid meid ees ootavate rahvastiku- ja tööturumuutustega, vajab põhjalikumat analüüsi ja ühiskondlikku arutelu,» lisas Praxise juht Tarmo Jüristo.

Erandil pole mõtet

Teema võeti mullu valitsuse tegevusprogrammi ning küsimuse lahendamiseks moodustati sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töörühm, kes tegeleb ravikindlustuse laiendamise võimaluste otsimisega.

Sotsiaalministeeriumi tervisevõrdsuse poliitika juhi Kaija Kasekambi sõnul peaks suure pere vanematele olema ravikindlustus küll tagatud, kuid ravikindlustusseadusesse uue täiendava erandi loomise asemel tuleks kaaluda muudatusi, mis teeksid süsteemi lihtsamaks.

«Ravikindlustussüsteemi peenhäälestamine on viinud selleni, et üheks kindlustuse puudumise põhjuseks on saanud olemasoleva süsteemi keerukus – kindlustatuskaitse aluseid on palju, need on kohati ebaselged, neid on riigil keeruline hallata ja elanikel teada. Nii võib juhtuda, et inimene ei tea, et tal on õigus ravikindlustusele, ja on seetõttu kindlustamata,» selgitas Kasekamp.

Ta ütleb Praxise analüüsile toetudes, et ravikindlustuse katvust aitab märkimisväärselt suurendada ainult liikumine üldise tervisekindlustuse süsteemi poole. «Seetõttu ei ole sotsiaalministeeriumi hinnangul mõistlik teha praegust süsteemi veel spetsiifilisemaks. Kaaluma peaks põhimõttelisi muudatusi, mis teeksid süsteemi lihtsamini hallatavaks ja mõistetavaks.»

Üldise ravikindlustuse poolt räägib tema sõnul ka see, et töösuhted on muutunud lühiajaliseks või katkendlikuks. «Selliste inimeste hulka liigitub tuhandeid, kelle eest makstud sotsiaalmaks on küll arvestatava suurusega, kuid kelle ebaregulaarse töövormi eripära tõttu on ravikindlustuskaitse katkendlik.»

Samuti on WHO välja toonud, et kindlustuskaitse laiendamine on majanduslikult mõistlik, kuna esmalt mõjutab selle puudumine kehvemal elujärjel olevaid inimesi ja süvendab tervise ebavõrdsust, mis on Eestis niigi suur. Teisalt jõuavad kindlustamata inimesed tervishoiusüsteemi alles siis, kui nende ravi osutub juba väga kulukaks.

Tervikanalüüsi tähtaeg on septembris, et sotsiaalministeerium saaks selle koostamisel arvesse võtta ka koroonakriisi mõju kindlustuskaitsele.

Solman pole kursis

Niisugused arengusuunad tulid Solmanile aga üllatusena. Rahvastikuministri sõnul ei ole praegu poliitilisel tasandil sellisest kokkuleppest nagu universaalne ravikindlustus, juttu olnud. «Mis toimub ametnike tasandil, seda saab uurida.»

Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhatuse liige Katrin Kiisk ütleb, et Solmani algatus on igal juhul oluline. Kiisa hinnangul ei hinda ühiskond selle toimimisse panustajaid võrdselt, kuigi täidetav eesmärk on kummalgi vanemal sama. «Kui tööl käiv vanem on maksumaksja, kes panustab vahetult sellesse, et riigi vahenditest rahastatavad kogukonnateenused oleksid kättesaadavad, siis lasterikka pere ema panustab sellesse, et kasvatada üles need inimesed, kes tulevikus selle rolli kandmise enda õlule võtavad,» sõnas ta. Liit on kursis, et lapsi kasvatava ema tervise kindlustamiseks on pereisad leidnud mitmeid juriidilisi lahendusi.

Teravaks probleemiks pensionikadu

Lasterikaste perede liidu esindaja Katrin Kiisk toob välja, et pikka aega lapsi kasvatanud pereemade pension on järjepidevalt tööturul osalenute kogutu kõrval palju väiksem. «Reaalne olukord asetab lapsi kasvatava vanema juba eos töötava vanema sotsiaalsete garantiide varju, sest laste kasvatamine ei võrdu seaduse mõistes tulutoova tegevusega, mis tagaks ravikindlustuse ning koguks töötegijale pensioni.»

Kiisa sõnul tagab lasterikkale perele kindluse eeskätt riikliku poliitikakujundamise stabiilsus. See tähendab, et juba väljatöötatud meetmed ei leia teed kärpeotsustesse ei majanduse langedes ega valitsuse vahetudes. «Kui riik on kehtestanud peretoetused, näiteks lasterikka pere toetus, siis on oluline, et need käiksid kaasas üldise majanduskasvuga ega marginaliseeruks,» sõnas ta.

Nelja lapse ema Riina nimetab rahvastikuministri algatust üllaks. Ta ütleb, et kindlasti on suurperesid, kus isa töötab peres ainsana ja naise kanda on kõik kodune ja lastega seotu, ning sellisel juhul on riigi pakutud tervisekindlustus kodustele emadele väga hea lahendus. «Samas tuleb arvesse võtta, et Eestis on kindlasti veel meiega sarnaseid peresid, kus eluaegsest ravikindlustusest hoolimata ei oleks kojujäämine variant, sest pere vajab igakuiselt mõlema sissetulekut.»

Statistikaamet on hiljuti avaldatud uuringutes välja toonud, et kuigi rahvaarv on püsinud stabiilsena ning mullu on kolmanda ja enama lapse sünd peres kasvanud, on sündimuskordaja 1,6. See tähendab, et sündiv põlvkond on sünnitavast põlvkonnast väiksem ning seega pikas perspektiivis rahvastik väheneb.