Uuringukeskus Praxis viitab osade õpetajate koondamise võimalusele, Riigikogu opositsioon pakub astmelist tulumaksu.

Õpetajad nõuavad streigi kaudu oma palga alammäära tõstmist viiendiku võrra. Haridusminister Jaak Aaviksoo sõnul vajaks palgatõus 69 miljonit eurot. Küsimus on, kust seda raha võtta.

“Kas õpetajaskond on nõus kõrgema palga nimel õpetajate arvu vähendamisega?” küsib poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitika programmi direktor Laura Kirss. “Ootaks selget väljaütlemist, kas neile sobib koolivõrgu koondamine ja õpetajate arvu vähenemine või näevad nad vajadust muuta palgasüsteemi.”

Kirsi arvates tuleb raha õpetajate palgatõusuks leida haridussüsteemi seest ehk olemasolevad summad tuleks ümber jagada. Raha juurde pumbata pole mõtet, sest Eesti kulutab rahvuslikust koguproduktist haridusele 3,7 protsenti ehk sama palju kui OECD riigid keskmiselt. Soome vastav number on 3,8 protsenti, Saksamaal vaid 2,9 protsenti.

“Suures osas Eestis ja palgasaajate enamikuga võrreldes on õpetajaamet suhteliselt heapalgaline, ent Harjumaa või ka Tartu viivad suhte ebasoodsaks,” selgitab rahandusminister Jürgen Ligi. “Arvestatud pole siin õpetajate puhkuse pikkust ega ameti stabiilsust.”

Ligi märgib, et Eesti hariduskulud SKTst on küll maailma tipus, kuid palgad selle sees siiski madalavõitu: “Ma tahaksin seepärast näha realistlikke nõudmisi – tahame koolireformi, mitte tühje klassiruume, tahame hariduse kvaliteeti, mitte üle jõu haridusvõrku.”

Õpetajate streigi juhi Sven Rondiku meelest pole raha leida keeruline, riik hakaku vaid tööle. “Kui palju Rootsi pangad tassivad riigist raha välja? Ma peaministrile pakkusin välja, et üle 800 miljoni euro on maksuvõlga, 60 miljonit eurot on tubakaaktsiisist saamata. Ansip ütles, et Eesti teeb niigi head tööd. Optimism on muidugi hea, kuid raha vedeleb sõna otseses mõttes maas,” ütleb Rondik.

Rahanduskomisjoni liige sotsiaaldemokraat Eiki Nestor leiab, et õpetajate palgatõusuks piisanuks, kui kaitsekulud poleks tõusnud mitte 2 protsendini sisemajanduse koguproduktist, vaid 1,78 protsendini. Sotsiaaldemokraadid ja keskerakondlased pakkusid õpetajatele raha leidmise ühe allikana välja astmelise tulumaksu kehtestamist.

“Õpetajad streigivad, sest loodavad tulu tulevikus – streigipäevade eest nad palka ei saa. Samas, kas nad saavad selle aasta töötasud kõrgemad, nagu nad nõuavad? Vähe tõenäoline,” ütleb rakendusuuringute keskuse CentAR juhataja Epp Kallaste.

Õpetajatega palgakõnelustel osalenud haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis leiab, et streik on põhjendatud. “Ma olen ise olnud õpetaja, mu üks laps on õpetaja,” ütleb Küttis. Kust aga leida raha palgatõusuks, ta ei oska öelda.

Valitsus püüdis hiljuti rahustada õpetajaid lubadusega, et nende palk tõuseb tulevast aastast. Täpne summa selgub enne tulevale nädalale planeeritud streiki, lubab minister Aaviksoo. Siiski pole tema soov anda kõigile õpetajatele palka juurde ühepalju.

Ministeeriumis nuputab töörühm õpetajate palga rehkendamise uut meetodit. Lisaks on Aaviksoo lubanud, et enne järgmisi Riigikogu valimisi 2015 peab olema õpetaja palk 20 protsenti riigi keskmisest palgast kõrgem.

Kas streik võiks veel viimasel hetkel ära jääda, sest valitsus lubas õpetajatele tulevaks aastaks palgatõusu? “Ei, miks ta peaks ära jääma!” on streigijuht Sven Rondik vankumatu. Streik on hakanud veerema nagu suur auruvedur, mille võimas liikumine ja aurupahvakud lummavad ühiskonda, kes nii mastaapset rahulolematust pole enne näinud.

Rondik ütleb, et riik on lubanud palgatõusu varemgi, kuid taganenud sellest. Eestis pole õpetajad tema meelest aga sellised nagu vanas Kreekas, kus pedagoog oli vaba inimese poega saatev ori.

Streigipäeval oodatakse lapsi kooli

Enamik streigis osalevaid koole on tööseisaku ajal avatud, kuid õppetööd ei toimu. Vaid Tallinna Reaalkooli maja on kolm päeva lukus ja lapsed peavad istuma kodus.

Tartus peab suurima osavõtjate arvuga streigi Mart Reiniku gümnaasium. “Meie tegeleme hooldamisega,” ütleb kooli direktor Toomas Samm. Kooli töötajad ei tegele streigi ajal õpetamisega. Lapsed võivad kooli tulla, neid hoitakse koridorides või mõnes kooliruumis.

Tallinna Gustav Adolfi gümnaasiumis saavad õpetajad hulga koduseid ülesandeid ning tunde annavad abituriendid. Streigi kolmandal päeval toimub lastele spordipäev Nõmmel.

Lasteaiad töötavad streigi päevil, kuid töö on neis ümber korraldatud, näiteks osa rühmi pannakse kokku ja lapsi kantseldab vähem õpetajaid.

Osa õpetajaid saab vaid kolleege toetada

Rakendusuuringute keskuse CentAR juhataja Epp Kallaste ütleb, et lasteaiaõpetajate tööseisak on vaid solidaarsusavaldus kooliõpetajatele. Seda põhjusel, et lasteaednikud pole läbinud läbirääkimisi ega lepitusprotsessi, mis annaks neile õiguse streikimiseks.

Pärnus on andnud streigist osalemisest teada kaks lasteaeda, Tartus üks.

Tartu ja Pärnu õpetajad pole streiki korraldava Eesti haridustöötajate Liidu liikmed, seetõttu on nende meeleavaldused vaid toetusstreigid.

Streigiga on solidaarsed ka õdede liit, arstid ja transporditöötajad, raamatukoguhoidjad, teatriliit ning muusika- ja kunstikoolide liit.

Allikas: Kust saada raha õpetajate palgatõusuks?, Eesti Ekspress