Eesti Päevalehe ja Postimehe artiklitest, kus on püütud välja arvutada tulevase Riigikogu isikukoosseisu, aga ka mitmetes kommentaariumites kõlab mõte, nagu jaotataks valituks mitte osutunutele antud hääled ümber nö. võitjaparteidele. See võib mõjuda hääletajate hirmutamisena või soovitusena mitte toetada neid, kelle Riigikogusse pääsemine tundub ebakindel.

Näiteks kirjutab üks kommentaator: “Nendel valimistel valib suur hulk inimesi Riigikokku mittepääsevaid üksikkandidaate ja parteisid (nende hulgas on tõenäoliselt ka rohelised ja Rahvaliit). Pisiparteid ja ükskkandidaadid võivad kokku saada 15-20% häältest. Meie valimisseaduse järgi jaotatakse need hääled ümber suurematele erakondadele ehk Keskerakonnale ja Reformierakonnale.”

Kommentaar Poliitikauuringute Keskuse Praxis projektijuht Hille Hinsbergilt

Demokraatlikud valimised tähendavad, et igaüks saab vabalt väljendada oma poliitilist tahet ja valida, kelle poolt ta iganes tahab. Seega pole õige rääkida “kaotatud häältest”, vaid iga hääl on hääletaja meelsuse väljendus. Valimised ei ole kasiino ega kihlveokontor, kus tuleb riskida võidu nimel. Valimistel pole vaja loota ühte võitjat ja lugeda kõiki teisi kaotajateks, kes valitsema ei hakka.

Kui sa hääletad kellegi poolt, kes Riigikokku ei saa, oled ikkagi toetanud seda isikut või nimekirja. Ei ole nii, et annad hääle üksikkandidaadile, aga selle saab hoopis suurerakond. Igale kandidaadile antud hääled jäävad ainult talle endale. Hääli ümber ei jagata. Kui toetad erakonna nimekirjas inimest, kes parlamenti tegelikult ei lähe – näiteks need, kes jätkavad eurosaadikutena või need mõned, kes on avalikult öelnud, et ei plaani Riigikogus töötada – siis läheb su hääl arvesse erakonna programmi toetajate hulga ja sellele vastava Riigikogu kohtade protsendi väljaarvutamisel.

Kandidaate on 789 ning kohti Riigikogus on 101. Selge, et enamik kandideerijaid parlamenti tööle ei saa. Kes saavad, selguvad ainult valijate häälte, mitte turu-uuringute või ennustuste alusel.

Mis juhtub häältega, mis on antud erakondadele ja üksikkandidaatidele, kes ei ületa valimiskünnist ja jäävad Riigikogust välja? Need hääled tulevad arvesse lihtkvoodi arvestamisel. See tähendab, et nende tõttu läheb isikumandaadi ja ringkonnamandaadi jaoks nõutav häältearv suuremaks. Neidki hääli ei anta kellelegi teisele. Inimene, kes saab oma ringkonnast isikumandaadi, kuid kandideerib nimekirjas, mis ei ületa valimiskünnist, pääseb siiski Riigikokku. Üksikkandidaat, kes vajalikku häältearvu ei kogu, Riigikokku ei pääse, kuid talle antud hääli ei saa ka keegi teine.

Valimisi on nimetatud demokraatia pidupäevaks. Igal juhul on see valiku tegemise päev ning võimalus oma meelsust ja poolehoidu avaldada. Valime neid, keda usaldame poliitika igapäevatööd tegema.