Kui Euroopas tähendab kõrgharidus keskmiselt 52 protsenti kõrgemat palka, jääb Eestis sama eelis alla kolmandiku. “On oluline, et õiged inimesed paigutuksid õigetesse ametikohtadesse. Mingisugune motivatsioon peab hariduse omandamisel ikkagi olema. Me ei saa eeldada, et kõrg- ja kutsehariduse vahel palgavahet üldse ei ole,” ütles haridus- ja teadusminister Maris Lauri.

“On oluline, et õiged inimesed paigutuksid õigetesse ametikohtadesse. Mingisugune motivatsioon peab hariduse omandamisel ikkagi olema. Me ei saa eeldada, et kõrg- ja kutsehariduse vahel palgavahet üldse ei ole. On lihtsalt teatud erialad, mis eeldavadki kõrgemat tasustamist, kuna nõuavad õpinguteks rohkem aega ja ala vastutus on suurem,” ütles haridus- ja teadusminister Maris Lauri.

OECD värske haridusraport “Education at a Glance” toob välja paradoksi, et ehkki Eestis on keskmisest enam kõrgharituid, jääb haridusest saadud palgalisa meil Euroopa keskmisest väiksemaks.

Lauri rääkis Postimehe otsestuudio saates “Päevaintervjuu”, et  haridusest saadav palgalisa sõltub mitmest asjaolust. “Väga paljud kõrghariduse omandanud inimesed ei tööta ametikohtadel, mis nõuaksid kõrgharidust. Üks osa neist on kindlasti vanemad inimesed, kes on kõrghariduse saanud Nõukogude ajal ja selle haridusega polegi midagi peale hakata. Teine osa on noored, kes ei omanda kõrghariduse juurde kutset. Nad saavad kas osalise hariduse või pettuvad selles. See on ka üks põhjus, miks väga paljud kõrghariduse omandamise ka katkestavad või õpitud erialal ei töötata.”

Lauri sõnul annab kõrgharidus palgaeelise mõne aja jooksul, lisaks võimaluse erialaselt kiiremini edasi liikuda. Teiste riikide palgavõrdluses peame aga vaatama riigi üldist elatus-, palga- ja hinnataset. “Soome hinnatase on Eesti omast 2-3 korda kõrge ja see kandub ka palkadesse.”

Lauri hinnangul tasub tööle võtta pigem pealtnäha justkui osaliste erialaliste oskustega, ent tugeva alusbaasiga inimesi, kes suudavad end oma erialal ka arendada. “Selles osas saab kasvu tuua. Tööandjad selles mõttes võib-olla natuke alahindavad oma töötajaid.  Riigi poolelt saab tugevdada kutsenõustamist, et noored inimesed saaksid aru, kuhu ja mida nad õppima lähevad. Lisaks tuleb tagada hariduse kvaliteet ja et õppimine ei jääks materiaalse tõrke taha. Ka ei tasu unustada, et kõrghariduseni võib jõuda läbi kutseõppe.”

OECD värskes haridusraportis “Education at a Glance” tasub Praxise haridusanalüütik Hanna-Stella Haaristo sõnul vaadata aga seda, milliste riikidega Eesti tabelis ühel pool on. “Need on Skandinaavia riigid Soome, Rootsi, Taani, Norra, mitmed Lääne-Euroopa riigid ja Austraalia ehk riigid, kus kõrgharidus on saanud normaalseks. Väga paljud inimesed neis riikides omandavad kõrghariduse, Eesti on näiteks Euroopa riikide võrdluses üks suurema magistrikraadiga inimeste osakaaluga riik.  Tabeli teises otsas on valdavalt Ladina-Ameerika riigid, Brasiilia, Mehhiko, Tšiili, Kolumbia. Kõrgharidus on seal väga vähestel inimestel ja annab suurema eelise tööturul. Seda tabelit vaadates tundub, et olukord meil ei ole traagiline, vaid normaalne. Kindlasti tuleb vaadata iga riigi konteksti ja olukorda eraldi. Eesti erinevate statistikate andmeil on kõrgharidus siiski eeliseks teiste hariduste ees. Kõrgharidusega töötajate sissetulek on ikkagi oluliselt kõrgem.”

Haaristo lisas, et OECD haridusraport võtab aluseks keskmise palga ja see varieerub Eestis vägagi. “Näiteks IT-valdkonna kõrgharitud inimese keskmine palk on kaks korda suurem kunstivaldkonna eriala lõpetanust.”

Haaristo märkel ei ole kõrgharidus ka imeravim, mis tagab selle, et kõik on inimesel hästi. “Sissetuleku ja edukuse tööturul toovad ikkagi haridusest saadud oskused ja teadmised, lisaks üldoskused nagu meeskonnatöö, suhtlemisoskus, keelteoskus, enesekehtestamine, ajajuhtimine jne. Kindlasti peaksid inimesed end elu jooksul täiendama ja arendama, siin mängib rolli nii töötaja endi vastutus kui tööandja arusaam. Vajadus kõrgharidusega tippspetsialistide järgi järgmisel 5-15 aastal siiski aina suureneb, näiteks IKT ja raamatupidamise valdkonnas.”

Allikas: Maris Lauri: kõrg- ja keskharidusega inimeste palgavahe vähendamine on eelkõige majanduse ja ettevõtluse käes, Pealinn