Praxise hariduspoliitika analüütik Hanna-Stella Haaristo ütles, et kuigi varasemad PISA-testid näidanud, et võrreldes rahvusvahelise tasemega Eesti õpilased on väga targad, siis on testi tulemused viidanud ka meie haridussüsteemi kitsaskohtadele. Samas möönis Haaristo, et PISA uuringud mõõdavad vaid väga piiratud arvul oskusi, mistõttu ei saa põhineda Eesti hariduspoliitika ainult PISA numbritel.

Rahvusvahelisest haridussüsteemide uuringust PISA (Programme for International Student Assessment), kus mõõdetakse muuhulgas 15-aastaste õpilaste lugemis-, matemaatilisi- ja loodusteaduse alaseid oskusi, selgub, et Eesti hariduslik kihistumine on väga madal.

“PISA-uuring on näidanud, et Eesti õpilaste sotsiaalmajanduslik taust ehk vanemate hariduslik tase, sissetulek ja muud taolised näitajad ei mõjuta otseselt Eesti õpilaste poolt saadud kõrgeid PISA-testi tulemusi,” märkis Haaristo saatele “Terevisoon” antud intervjuus.

Kuid PISA-uuringus tuuakse esile ka mitmeid Eesti haridussüsteemi kitsaskohti, mis endiselt meile väljakutseks on. “Kuigi vanemate taust ei mõjuta otseselt laste õpitulemusi, siis on väga oluline, see, mis koolis sa õpid,” möönis Praxise haridusekspert.

Seetõttu saavutavad näiteks linnakoolide õpilased paremaid tulemusi, kui maapiirkondades teadmisi omandavad noored ning paljuski olenevad tulemused sellest, millises maakonnas elatakse.

“Eesti maakondade võrdlust vaadetes olid näiteks Tartu maakonna keskmised punktide tulemused niivõrd palju Ida-Virumaa punktidest suuremad, et nende alusel on Ida-Viru noored Tartumaa noortest ühe õppeaasta võrra maha jäänud,” tõdes Haaristo.

Samas tõdes ta, et rahvusvahelise PISA-testi tulemused pole mingid kuldmunad, mille alusel võiks kogu haridussüsteem toimida. “Üks probleem PISA juures on see, et praegu oleks justkui löödud tööriist, mis lööb kõik maailma õpilasi ühe puuga ehk eeldatakse, et kõik õpilased peavad ühtesid samu asju raskeks ja keeruliseks,” selgitas Haaristo.

Ühtlasi mõõdetakse PISA-testiga väga piiratud arvul oskusi. “Kuid Eestis räägitakse väga palju ettevõtlikkusest, innovatsioonist ja loovusest, kuid neid oskusi PISA ei mõõda, mistõttu on oluline, et me ei saa teha hariduspoliitika otsuseid ainult PISA numbrite põhjal,” märkis Haaristo, kes märkis, et teisi olulisi aspekte tuleks poliitika kujundamisel arvestada.

Näiteks ka Eesti tööandjad ootavad tööturule sisenevatelt noortelt pigem sotsiaalseid oskusi. “Tööandjad on öelnud, et Eesti noorte üldoskused on pigem madalad ning nemad ootavad pigem hea suhtlemis- ja meeskonnatöö oskusega noori, kellel on õiged väärtused ning hoiakud,” selgitas Haaristo, kes möönis, et PISA-test neid oskusi ei mõõda.

Seetõttu vajame “tööriista”, mis mõõdaks Eesti hariduspoliitikas esile tõstetud oskusi. Kuid selle aasta lõpus avaldatavas PISA testis mõõdetakse meeskonnatöö oskust. “See on väga huvitav, kuidas nad on selle lahendanud, sest see peaks natuke näitama üldpädevuste omandamist,” sõnas Haaristo.

HS_terevisioon_pisa

Vaata lisaks ka valikut väljavõtat PISA andmetest.

Allikas: Hanna-Stella Haaristo: hariduspoliitikat ei saa teha ainult PISA testide põhjal , ERR