Tallinna linnavolikogul seisab lähiaastail ees valik, kas vähendada gümnaasiumite arvu või jätkata senise kuluka ning iganenud koolivõrgu ülalpidamist, arvab mõttekoja Praxis haridusvaldkonna analüütik Hanna-Stella Haaristo.

“Tegelikult on meil liiga palju koole. Nii põhikoole kui ka gümnaasiumeid,” tõdeb Haaristo. Tema sõnul nähakse koolivõrgu prognoosis, et aastaks 2020 on Tallinnas 13 puhast gümnaasiumi, kuid Haaristo nendib, et hetkel on keskharidust pakkuvaid koole üle 50.

Haaristo lisab, et sama trend valitseb ka põhikoolide osas. “Riiklik prognoos näeb ette, et neid võiks olla kuskil 60 kuni 70, aga hetkel on neid 90,” märgib Haaristo.

Eestis on võetud suund lahutada gümnaasiumid ja põhikoolid. Haaristo sõnul on eesmärgiks pakkuda põhiharidust kodulähedastes koolides ja keskharidust gümnaasiumites, mida on küll senisest vähem, aga kus on õppekvaliteedile ja individuaalsetele vajadustele rohkem tähelepanu pööratud.

“Tallinnas seda veel väga palju pole tehtud. Seetõttu on see üks põhiküsimus, kuidas meie linnavolikogu liikmed plaanivad koolivõrku korrastada – kuhu jäävad koolid, kus hakkavad olema põhikoolid ja kuhu tekitatakse puhtad riigi- või munitsipaalgümnaasiumid,” selgitab Haaristo.

Kui jätkata praeguse võrgulahendusega, siis oleks see Haaristo hinnangul väga ebaefektiivne. “Palju erinevaid hooneid, kuhu on vaja leida õpetajaid, pädevaid koolijuhte ja kõike muud sinna juurde. Efektiivsuse mõttes on kulukas ülal pidada nii palju koole arvestades siis õpilaste arvu,” nendib Haaristo.

Allikas: Valimisnõunikud. Haaristo: Tallinna koolivõrk on ebaefektiivne, ERR