Praxise tervisepoliitika analüütik Gerli Paat-Ahi märkis, et rahvastiku vananemine toob kaasa olulised muutused ühiskonna eluolus. Projekti “Aktiivsena vananemise potentsiaal” käigus kogutakse ligi kolmekümne Euroopa uurimisasutuse koostöös kokku Euroopa riikide parimad näited vanemaealiste potentsiaali rakendamisest erinevates ühiskonnaelu valdkondades.

Med24 avaldab tervishoiuga seotud inimeste kommentaare lõppeva ja tuleva aasta kohta. Küsimustele vastas Praxise tervisepoliitika analüütik Gerli Paat-Ahi.

Mis on tähtsamad uuringud tervisevaldkonnast, mida olete viimase aasta/viimaste aastate jooksul teinud? Kuidas on neid praktikasse rakendatud?

Mais avaldasime tööealiste elanike vaimse tervise teemalise uuringu, milles pidime admistratiivsetele andmetele toetudes tõdema, et kolmandik ligi 100 000 töövõimetuspensionärist kannatab mõne psüühika- või käitumishäire all. Neid tööealisi inimesi, kes otsisid 2013. aastal ravikindlustuse süsteemist mõne vaimse tervise häirega seotult abi, oli 87 288. Töös anti laiapõhjaline ülevaade meetmeist, mis toetavad vaimse tervise häirega inimeste tööelu — töövõimereformi rakendamisel ja sellele seatud eesmärkide saavutamiseks on vältimatult vajalik seda teadmist sihtgrupi tööelu toetamiseks kasutada.  Uuring on kättesaadav siit.

Detsembris 2014 tegi Eesti valitsus otsuse alustada aktiivset tegevust konkurentsivõimelise personaalmeditsiini infrastruktuuri loomiseks, mille esimeseks sammuks planeeriti Eesti Personaalmeditsiini Pilootprojekti (EPMPP) läbiviimine.

Pilootprojekti eesmärk oli luua aktiivsete ja koordineeritud tegevuste abil võimalused personaalmeditsiini arendamiseks, juurutamiseks ning sellega seotud tervishoiuteenuste ja ettevõtluse arendamiseks, kasutades ära ning võimendades juba saavutatut. Eeluuringu käigus kirjeldati personaalmeditsiini pilootprojekti hindamise raamistik, tuginedes välismaisele ja Eesti kogemusele personaalmeditsiini ja tervishoiualaste teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide hindamisel.

Valmis hindamismetoodika väljatöötamise protsess ja sisendid, toodi välja esialgne raamistik, sõnastati olulised küsimused sekkumisloogika loomiseks ja hindamise läbiviimiseks, samuti pilootprojekti alamprojektide sisendite-väljundite ühitamiseks pilootprojekti kui terviku ning laiemalt tervishoiu ja sotsiaalmajanduslike eesmärkidega.

Ühtlasi loodi olemasoleva info põhjal hindamise aluseks olev esialgne sekkumisloogika ning pakuti välja peamised hindamismõõdikud ja -küsimused, et pilootprojekti tulemuslikkust hinnata koos selgituse ning hindamise eest vastutavate organisatsoonidega. Antud töö on oluliseks sisendiks personaalmeditsiini arendamisel.

Rahvastiku vananemine on selle sajandi üheks olulisemaks megatrendiks nii Eestis kui ka Euroopas ning toob kaasa olulised muutused ühiskonna eluolus. Vananemisega seoses tuleb üha enam teadvustada vajadust pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas kasutada senisest paremini vanemaealiste kogemustes ja oskustes peituvat potentsiaali nii töö- kui ka ühiskonnaelus laiemalt.

Projekti “Aktiivsena vananemise potentsiaal” käigus kogutakse ligi kolmekümne Euroopa uurimisasutuse koostöös kokku Euroopa riikide parimad näited vanemaealiste potentsiaali rakendamisest erinevates ühiskonnaelu valdkondades ja jagatakse neid üldsusega. Projekt lõpeb uue aasta suvel.

Paljudes Euroopa Liidu riikides pakutakse eakatele erinevaid integreeritud hooldusravi teenuseid (näiteks esmatasandi ja akuutse ravi integreerimine), kuid vähe on teada nende teenuste tõhususe kohta. Samuti on vähe teavet selle kohta, kuidas edukaid teenuste arendamise kogemusi eri ELi riikide vahel levitada.

Projekt „Eakate pikaajalise hoolduse arendamine“ keskendub eelkõige kodus pakutavatele pikaajalise hoolduse teenustele ning eesmärk on arendada edasi juba olemasolevaid teenuseid (tagamaks teenuste patsiendikesksus, ennetusele fokusseeritus, tõhusus, kvaliteet ja turvalisus) ning teha seda selliselt, et edasiarendatud teenused oleksid rakendatavad ka teistes ELi riikides.

Uuringus osalevad lisaks Eestile veel kuus riiki: Austria, Saksamaa, Holland, Norra, Hispaania ja Suurbritannia. Eestist võtab uuringust osa kaks pikaajalise hoolduse teenust pakkuvat asutust, nende kliendid ja klientide lähedased. Projekt algas käesoleva aasta mais ja kestab kokku neli aastat.

Selle aja jooksul töötame välja hoolekandeteenuste pakkujate arendustegevuste sisu ja rakendatavuse; hindame hoolekandeasutuste tööd enne ja pärast uuenduste rakendumist; tagame selle, et arendused ja täiendused oleksid ülekantavad ka teistes organisatsioonides. Kaasame projekti eakaid inimesi endid, sest mõistame, et teenuste kasutajad ise on kõige teadlikumad sellest, mida oleks vaja muuta ja arendada. Uudseid teenuseid töötame välja ühtekokku 14 erinevas asutuses seitsmes Euroopa riigis.

Allikas: Gerli Paat-Ahi: rahvastiku vananemine toob kaasa olulised muutused , Med24