Rauno Vinni, mõttekoda Praxis riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna programmijuht.
Jaan Puusaag, ettevõtja, Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige.

Täna arutab valitsuskabinet euroraha jagamise asutuste reformi. Riigireformi Radar soovitab reformiga kohe pihta hakata.

Neljapäeval arutab valitsuskabinet üht pealtnäha tehnilist, ent tegelikult väga olulist ja keerulist küsimust: kas ja kuidas reformida asutusi, mis tegelevad struktuurivahendite ehk rahvakeeli euroraha jagamise ja selle kasutamise kontrollimisega. Teema on ülimalt aktuaalne, sest riigi sihtasutustes on palgal suur hulk avaliku sektori töötajaid ja nende kaudu täidetakse paljusid avalikke ülesandeid. Riigireform ei ole terviklik, kui riigi tuumast eemal asuvaid asutusi pilti ei võeta. Seepärast saab teemapüstitust ainult tervitada.

Praegu on struktuurivahenditega tegelevad rakendusüksused (neid on üle kümne) eri ministeeriumite haldus-aladesse killustunud, mis on kaasa too-nud mitu probleemi.

Peamisi põhjuseid asutuste liitmiseks on kaks: esiteks annab see võimaluse märkimisväärseks kokkuhoiuks tugistruktuuridelt ja võimaldab riigisektorist kümneid inimesi koondada. Samuti vähendada bürokraatiat, kiirendada toetuste taotlemist ja aruandlust ning ühtlustada lähenemisnurki ja tõlgendusi.

Teiseks on praegune olukord äärmiselt ebamugav ja aeganõudev toetuse saaja jaoks, kes peab jooksma eri asutuste vahel, koostama eri vormidel taotlusi ja mitmele asutusele aru andma. Reform aitaks ohjeldada bürokraatiat ja kohatist tegevuste dubleerimist (sh sarnased toetused). Ka riigikontroll on juhtinud tähelepanu, et EL-i toetuste mõju on olnud vähene ja juhuslik ning sellele küsimusle peaksid muudatused lahenduse leidma.

Peale selle tuleb arvestada ka seda, et 2021. aastast vähenevad struktuurifondide vahendid Eestile ligikaudu kolmandiku ehk miljardi euro võrra. Väiksema rahahulga tõhusamast jagamisest vabanevat ametnikearmeed saaks rakendada teistel elualadel, kus tööjõupuudus Eestit juba pikemat aega kummitab.

Seda, et reform ei saa lihtne olema, näitavad senised arengud. Viimased pool aastat on paralleelselt töötatud kahe konkureeriva kava kallal.

Rahandusministeeriumi plaani järgi koondataks kõigi eurotoetustega tegelevate rakendusüksuste funktsioonid uue loodava riigi hallatava asutuse alla nn superrakendusüksuseks ja tsentraliseeritaks nii riigi toetuste avalduste vastuvõtmine, otsustamine, toetuste väljastamine, aruandlus kui ka järelkontroll.

Paralleelsed plaanid raiskavad aega

Samal ajal on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevõtlusministri käe all küpsenud kava reorganiseerida EAS ettevõtlusagentuuriks, mis koondaks ainult ettevõtluse toetamisega tegelevad funktsioonid. Plaanitava agentuuri ülesanne oleks tegeleda ka ettevõtete nõustamise ja kompetentside arendamisega, toimides nii ettevõtja ja riigi vahelise kontaktpunktina.

Olukord, kus paralleelselt töötatakse kuude kaupa kehvasti haakuvate plaanide kallal, kulutab ressursse ning on näide suutmatusest koostööd teha ja õigel ajal poliitilisi otsuseid teha.

Riigireformi Radari peamine soovitus valitsusele on juba sel neljapäeval langetada otsus: teeme rakendusüksuste reformi ära. Otsus annaks kindla sõnumi, et valitsus on pühendunud laiemale, võimekama ja jõukohasema riigi eesmärgile. Seejuures on hädavajalik ka poliitiline kokkulepe ja sellest tulenev suunis, kuidas reformi korraldada – mis on eesmärgid ja oodatavad tulemused, millistele valikutele keskenduda, millised on muutuste verstapostid jne. Reformi edu võti on uutele organisatsioonidele väga selgete eesmärgide, ülesannete andmine ja tugevatele juhtidele piisava otsustamisruumi jätmine ning konkreetse aruandluse süsteemi loomine (kuidas kokkulepitu saavutada ja tulemusi hinnata).

Rakendusüksuste reform on raske ülesanne, sest sihtasutuste ja äriühingute tegevust suunavad nõukogud. Valitsuse hoovad on kaudsed. Praegu on aga avatud nn strateegiline aken reformideks. Varsti võib olla hilja, sest peale tulevad uued poliitteemad.

Muutused võtavad aega ja on vaja kohe alustada, et finišisse jõuda enne uute põletavate poliitiliste teemade pealetulekut: kohalike omavalitsuste valimised 2017. aasta sügisel ja Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine .

Muudatuste üks osa peaks olema ka poliitikakujundamisega seotud ülesannete tõstmine (koos ressurssidega) tagasi ministeeriumisse või valitsusasutustesse. Oleme oma ministeeriumid õhukeseks lihvinud ning liiga palju ülesandeid riigi sihtasutustesse ja äriühingutesse ära andnud. See muudab otsuste tegemise protsessi pikaks ja vaevaliseks, kuid vähendab ka ministrite poliitilist vastutust ning pärsib eesmärkide saavutamist.