Eestis on vähihaigestumus teiste Euroopa riikidega võrreldes küll keskmisel tasemel, kuid elulemus on teistest tunduvalt madalam.
Eestis elab praegu hinnanguliselt 40 000 inimest, kes on elu jooksul saanud vähidiagnoosi.
Kuigi võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eesti vähihaigestumus keskmisel tasemel, on vähihaigete elulemus meil tunduvalt madalam. See tuleneb eelkõige haiguse hilisest avastamisest, mis on sageli tingitud sellest, et arsti juurde pöördutakse liiga hilja.
Arvestades vähihaiguse levimust, ravi maksumuse suurenemist, haigusega kaasnevat pikaajalist töövõimetust ja enneaegseid surmasid, on see ühiskonnale suure majandusliku koormusega haigus.
Enim kulub ravimitele
Hiljuti valmis Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuring, milles analüüsiti vähipatsientide elukvaliteeti mõjutavaid tegureid. Uuring andis aimu ka patsientide hinnangust oma elukvaliteedile ja vajadusest teenuste järele. Muu hulgas vaadati, kui suur osakaal inimese sissetulekust kulub ravimite ja teenuste peale.
Uuringust selgus, et keskmiselt kulub vähidiagnoosi saanud inimestel oma haigusega seoses ca 27% sissetulekust, sealjuures neil patsientidel, kellel kestab veel aktiivne vähiravi, kulub keskmiselt 33%, ja nendel, kellel on aktiivne ravi lõppenud, 20%.
Kõige rohkem raha kulub vähihaigetel ravimitele – keskmiselt 32 eurot kuus retseptiravimitele ning käsimüügiravimitele 36 eurot. Retseptiravimitega seotud kulud on peaaegu poole suuremad neil patsientidel, kellel aktiivne ravi kestab – keskmiselt 41 eurot kuus.
Arvestama peab ka seda, et vähikeskused asuvad ainult Tallinnas ja Tartus ning osa patsiente peab kiiritusravi saamiseks iga päev maha sõitma sadu kilomeetreid. Uuringust selgus, et linnainimesed kulutasid arsti juures käimiseks transpordi peale kuus keskmiselt 66 eurot, kuid maal elavad 123 eurot.
Vähihaigele on väga olulised ka toetavad teenused ja abivahendid, et vältida haigusega seotud tüsistusi või puude süvenemist. Praxise uuringust selgus, et toetavate teenuste, abivahendite ja toidulisandite peale kulus keskmiselt 61 eurot kuus.
Panustada tervenemisele
Eestis on küll omavalitsusi, kes aitavad oma haigete transpordi ja abivahendite ning ravimitega seotud kulusid kanda, kuid seda ei tee kõik KOVid. Vähidiagnoos on inimesele suur katsumus ning seetõttu peaks haige saama kogu energia panustada tervenemisele. Kahjuks aga peavad paljud vähihaiged muretsema veel ka selle pärast, et mitte töökohast ilma jääda, samuti, kuidas majanduslikult toime tulla. Kõik see seab täiendava psühholoogilise koormuse.