Valitsuserakonnad ei soovi öelda, kui kõrgele võiks tulumaksuvaba miinimumi piir tõusta.

Niipea kui rahandusminister Jürgen Ligi suust kukkus Eesti Päevalehele antud intervjuus mõte, et võib-olla võiks tõsta tulumaksuvaba miinimumi piiri, said oma sellesisulised eelnõud valmis nii sotsiaaldemokraadid kui ka Keskerakond. SDE eelnõu on juba võetud riigikogus menetlusse, Keskerakond esitas enda oma riigikogule eile.

Eesti Päevalehele on viidatud, et Ligi soovis oma sõnavõtuga ennetada samateemalist arvamuslugu Isamaa ja Res Publica Liidu saadikult Tõnis Paltsilt. Kindel on aga see, et maksuvaba tulu teemat püüavad oma nimega siduda kõik parlamendierakonnad, kes selle muudatuse suhtes on harvaesinevalt üksmeelsed.

Idee on, arve pole

Kummalisel kombel ei ole Reformierakond seni öelnud, mis võiks olla maksuvaba miinimumi uus piir ja millal täpselt kõrgema piirini võiks jõuda. Intervjuus Eesti Päevalehele ütles Ligi, et see võiks juhtuda pärast 2015. aastat, mil tulumaksu määr on alandatud 20 protsendile. Reformierakonda kuuluv majanduskomisjoni liige Arto Aas aga viitas eile suhtlusportaalis Twitter, et ka Reformierakond sooviks maksuvaba määra tõsta juba 2014. aastal.

Kuigi ka IRL-il võttis hoo ülessaamine opositsioonist kauem aega, on nad olnud seni Reformierakonnast konkreetsemad. Kui kõrgele peaks tulumaksuvaba miinimumi piir lähiajal kerkima, ei ole IRL-gi avaldanud, aga vähemalt teatas erakonna esimees Urmas Reinsalu eile, et kui maksuvaba miinimumi tõsta, siis pigem varem – aastal 2014. Selge on, et IRL ja Reformierakond ei hakka esitama erinevat uut maksuvaba piiri.

Seda kinnitas ka IRL-i kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, kelle sõnul esineb koalitsioon kindlasti ühtse ettepanekuga. Samuti ei leidnud ta, et diskussioon algatati liiga vara või kiirustades, kuna summasid arutamiseks anda ei olnud. „Kui lähtume soovist tõsta maksuvaba miinimumi 2014. aastal, siis on arutamiseks just paras aeg,” sõnas ta. Milliseks miinimumi piir kujuneb, sõltub tema sõnul riigi võimalustest ja need selguvad majandusprognoosidest.

Sesteri komisjonikaaslane Reformierakonnast Remo Holsmer sõnas, et kui valmib eelarvestrateegia, selgub reaalne pilt järgmiste aastate eelarvevõimaluste ja võimaliku „vaba raha” hulga kohta. „Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise idee vajab tõsist debatti, mitte populistlikku ülepakkumist ühe või teise erakonna poolt,” ütles ta.

Valitsusliidu lubadus

Opositsiooni eelnõusid, mille nood väga kiiresti esitada suutsid, koalitsioonisaadikud heaks ei pea. Põhiline vahe SDE ja Keskerakonna eelnõudel on tulumaksuvaba miinimumi summas ja selleni jõudmise ajas – sotsid sooviks maksuvabaks teha 192 eurot kuus aastaks 2016, Keskerakond 179 eurot kuus aastaks 2015. SDE on eelnõus arvutanud, et tulumaksuvaba miinimumi suurendamine maksab aastas eeldatavalt 25 miljonit eurot.

Mõlemad erakonnad leiavad, et ühes maksuvaba piiri tõstmisega tuleks ära jätta valitsuse plaanitav tulumaksumäära langetamine. See aga on valitsusliidu üks lubadusi.

„Maksudega ei mängita ja üht teisele vastandada ei ole mõtet. See seab automaatselt kahtluse alla ka opositsiooni ettepanekute realiseerumise,” viitas Sester nende kiirele läbikukutamisele. Ka Holsmer kinnitas, et Reformierakond kavatseb valimislubadust pidada. Seega jääb opositsiooni konkreetsete arvudega eelnõude eluiga lühikeseks. Koalitsiooni arve, kui suur võiks olla tulumaksuvaba miinimum, niipea veel ei tule.
KOMMENTAAR
Andres Võrk

Poliitikauuringute keskuse PRAXIS töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik

Kui tulumaksumäära vähendamine langetab eelkõige kõrgema sissetulekuga inimeste maksukoormust, siis tulumaksuvaba miinimumi tõstmine langetab rohkem nende maksukoormust, kellel on madalamad sissetulekud.

See mõjub nii neile, kes teenivad töötasu, kui ka neile, kes saavad maksustatavaid toetusi – näiteks pensionärid, vanemapalga ja töötuskindlustushüvitise saajaid. Kõigilt nendelt tuludelt makstakse samuti tulumaksu, maksuvaba miinimumi tõstes jääb neile rohkem raha kätte.

Kui töötasult jääb rohkem raha kätte, siis võiks see suurendada madalama kvalifikatsiooniga inimeste motivatsiooni töötada, sest võrreldes toimetulekutoetuse saamisega või mustade juhuotstega muutub legaalselt töötamine tasuvamaks.

Maksuvaba tulu määra tõstmisel suureneb ka täiendav maksuvaba tulu kahe ja enama lapsega peredele. Et ka sellel oleks suurem mõju inimeste tööturukäitumisele või perede olukorra leevendamisele, võiks kaaluda selle igakuist arvestamist.

See teeb küll maksustamise administreerimise tehniliselt keerukamaks, kuid maksuvaba tulu suurenemise efekt jõuaks inimesteni igal kuul.