ERR-i uudisteportaal küsib kuni valimisteni erakondadelt nende poliitilisi eelistusi eri valdkondades. Täna toome Teieni vastused tervishoiupoliitika-teemalistele küsimustele.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset.
Vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse liige ja tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo.
Kas pooldate tervishoiukulutuste osakaalu suurendamist riigieelarves? Kui jah, siis kuidas ja mille arvelt see saavutada? Kui ei, siis kust leida lisaraha tervishoidu?
PRAXIS: Erakonnad jagunevad selles osas selgelt kaheks – ühed jagaksid riigieelarve kaudu rohkem raha tervishoiule ja teised mitte. Alternatiividena nähakse tööandjatelt või siis muul moel inimestelt endilt uute kindlustusviiside kaudu täiendava raha planeerimine tervishoiu lisatuluna.
Väiksemad erakonnad esitavad ainukestena kõhklusi, kas kogu raha, mida tervishoius kasutatakse, on ikka õigesti kasutatud.
REFORMIERAKOND (vastas Hanno Pevkur): Pigem on küsimus ravikindlustuse rahade kasutamises valdavalt arstiabiks.
Nii näiteks võiks ravijärjekordade ning ravimite omaosaluse vähendamiseks leida katte töövõimetushüvitistele, mis tooks inimeste arstiabisse juurde ca 70-80 miljonit eurot aastas.
Lisaks näeb Reformierakond võimalusi tervishoiu rahastamise mitmekesistamiseks ning vabatahtliku tervisekindlustuse arendamiseks.
KESKERAKOND (Marika Tuus): Ka Rahvusvaheline Tervishoiuorganisatsioon WHO toonitas, et ainult sotsiaalmaksust tervishoiu rahastamine ei ole Eestis jätkusuutlik ning et tervishoiu rahastamine vajab põhjalikku muutmist.
Lisaraha leidmiseks mõned ideed: ravikindlustusmaksu võtmine kogu maksustatavalt tulult, sh dividenditulult; nn ravikindlustuse teise samba loomine, mis toetaks haigekassa poolt mitterahastatavate arstiabiteenuste eest tasumist; ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite käibemaksu tagasikanne tervishoiusektorile; alkoholiaktsiisist laekunud vahendite osalinegi kanne tervishoiule.
Hoonete kapitalikulusid ei tohiks tasuda ravirahast.
IRL (Urmas Reinsalu): Toetame tervishoiu rahastamise suurendamist. See tuleb läbi parema tööhõive ja sotsiaalmaksu maksmise ravikindlustuse eelarvesse (hetkel prognoositavalt 2014 aastaks üle 100 miljoni euro rohkem), teiseks peaks riigieelarvest tulema täiendavad sisendid (ennekõike teatud isikute rühmade retseptiravimite omaosaluse vähendamiseks, mida saab katta üldisest majanduskasvust tulevatest vahenditest), kolmandaks toetame tööandjate vabastamist erisoodustusmaksust nn inimkapitali investeeringutelt, mille hulka kuuluvad ka kulud tervishoiule ja tervisekindlustusele 6200 euro ulatuses töötaja kohta aastas.
Samuti peame otstarbekas EAS-i toel tervishoiuteenuste ekspordi arendamist ja haigekassa juures täiendava lisakindlustuse väljaarendamist, kuhu saaksid muuhulgas teha sissemakseid erisoodustusmaksu vabalt tööandjad.
SOTSIAALDEMOKRAADID (Eiki Nestor): Me peame seda hädavajalikuks juba aastaid. Kõige mõistlikum oleks mingi täna ravikindlustusest tasutava teenuse üleviimine riigieelarve kuluks ja meie arvates võiks see olla perearstiteenus. Lisaraha saaks leida meie ettepanekutest maksupoliitika osas.
ROHELISED (Aleksander Laane): Jah, rahastuse suurendamine püsivalt üle 7% SKPst on ammu meie programmis sees.
Selleks on vaja kiiresti sisse viia kutsehaigus- ja tööõnnetuskindlustus, kaotada erisoodustusmaks raviteenustelt, suurendada tervist kahjustavate tegevuste/ainete makse ja seeläbi rahastada tõhusat ja laiaulatusliku ennetustegevust. Haiglate (nagu ka kodude) küttekulutusi on vaja vähendada läbi soojustamise – see raha peab tulema CO2 kvoodi müügist.
RAHVALIIT (Mai Treial): Tervishoiusüsteemi rahastamist on vaja tasakaalustada, suurendades riigieelarvelist rahaeraldust. Rahastamise muutmiseks vajalikud otsustused tuleb teha kiiresti, alustada kohe ja jõuda hiljemalt 2015. aastaks ELi riikide keskmisele tasemele.
Rohkem tuleb panustada töötingimustesse ja elukeskkonda, haiguste ennetusse ja regulaarsesse tervisekontrolli – see kõik nõuab praegu suuremaid kulutusi, kuid kaugemas tulevikus hoiab neid kokku.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Tervishoiuks ei ole vaja kulutada rohkem raha riigieelarvest ega ka mujalt. Raha kulutamise prioriteete tuleks muuta. Tunduvalt rohkem tuleks panustada inimeste sisulisse ravimisse ja vähem hoonetesse ja seadmetesse, mis on küll vajalikud, kuid mis ei pea olema iga patsiendi lähinaabruses.
VENE ERAKOND EESTIS (Dimitri Klenski): Pooldame, kuid enne tuleks revideerida meie tänaseid kulusid, kas need on ikka nii otstarbekad ning kas ei saaks hakkama odavamalt (tagasihoidlikumalt)? Äärmisel juhul tuleks vähendada kaitsekulusid algul kohe poole võrra.
ISESEISVUSPARTEI (Vello Leito): Loomulikult tuleb suurendada, seda enam, et Eestis on sotsiaalkulutuste osakaal EL-i liiduvabariikide seas üks väiksematest.
Ent praeguse korruptsiooni ja majanduspoliitika jätkudes sotsiaalkulutuste, sh tervishoiukulutuste suurendamine pole märkimisväärsel määral võimalik ilma rahvusliku majanduse kordategemiseta = pangandusreform + protektsionistlikule majandusstrateegiale üleminek + “sõltumatute” välisekspertide väljasaatmine riigist.
Kuidas pidurdada haigekassa teenuste vähenemist, mis ebapiisava eelarve tingimustes tundub paratamatu? Näiteks, kuidas suhtute hooldusravis 2009. aastal kehtestatud kõrgesse omaosalusse ja kas selline trend võib jätkuda?
PRAXIS: Kui pidada haigekassa peamiseks ülesandeks rahastada üksnes haiguste ravimist ja sedagi eeskätt eriarsti juures, on pilt poolik. Inimeste jaoks on haigusega seotud kulud ka näiteks töölt eemalolek ja ravimid. Ühiskonna jaoks on aga kõige otstarbekam haigustega seotud investeering hoopis haiguste ennetamine sh esmatasandi arstiabi.
Nende, aga ka mainitud hooldus- ja taastusravi osas on trend solidaarse riigipoolse toe osas pigem negatiivne ja inimeste endi panus on sellevõrra kasvanud. Erakindlustus seda ei muuda.
Loomulikult on maailmavaateline küsimus, kui palju peaksid teised hoolitsema ja maksma inimese tervise hoidmise ja taastamise eest ja mis on inimese enda vastutada.
Eesti viletsa tervishoiustatistika juures on ravijuhtude või lisandunud teenuste arvust olulisem jälgida inimeste arvu, kes asjakohast ravi saavad.
REFORMIERAKOND: Vastupidiselt väidetule on haigekassa viimased otsused laiendanud raviteenuste loetelu (nt viimati lisati uneapnoega seotud teenuseid).
Reformierakond on alati seisnud inimeste valikuvõimaluste suurendamise eest ja sama põhimõte kehtib ka ravikindlustuses. Kuna on selge, et ka haigekassa rahalised võimalused järgnevatel aastatel suurenevad, on küsimus pigem selles, millises järjekorras uusi teenuseid rahastada, mitte selles, millised teenused võivad ära kaduda.
KESKERAKOND: Keskerakond toetab hooldusravi omaosaluse vähendamist, 6,39 eurot (100 krooni) päeva eest on liiga suur summa. Kui valitsus hakkab tegutsema tööpuuduse leevendamise nimel ning soodustab uute töökohtade teket, suurenevad ka maksutulud ning võimalik on ka tervishoiuteenuste suurem rahastamine, vt ka eelmise küsimuse vastuses pakutud ideid.
IRL: Ravikindlustuse vahendid on kasvamas seotult prognoositava sotsiaalmaksu laekumise paranemisega ja see võimaldas sel aastal tellida juurde üle 50 000 eriarstiabi ravijuhu. Meie eelistuseks haigekassa teenuste rahastamisel on eriarstiabi kättesaadavuse tagamine ravijuhtude arvu suurendamise kaudu.
Hooldusravis peame otstarbekaks patsiendi omaosaluse leevendamiseks seadusega kehtestada hooldusravivõrgu arengukavas ette nähtud kolmepoolne rahastamine, kus osaleks ka kohalik omavalitsus hooldusravi kulude katmises.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Teenuste vähenemist saabki vältida vaid lisaraha toomisega tervishoidu. Perearstiteenuse kulude toomine riigieelarvesse annab võimaluse haigekassale kasutada täiendavalt teenuste kättesaadavuse suurendamiseks 70 miljonit eurot aastas.
Hoolduse ja ravi süsteemne lahendus peitub aga haigekassa, omavalitsuste ja ka inimeste endi võimaluste ühendamises, sest paratamatult saabub meil kõigil kunagi kätte aeg, mil vajame inimlikku suhtumist eelkõige.
ROHELISED: Teenuste vähendamine pole paratamatu ja seda saab pidurdada tervishoiu (eriti ennetuse ja taastusravi) lisarahastamisega riigieelarvest ja ettevõtete poolt. Hooldusravi omaosaluse tõus seab praegu abitusse olukorda tuhandeid inimesi ning pole seetõttu aktsepteeritav.
RAHVALIIT: Haigekassa raha peaks kulutama eeskätt raviks, praegu kehtiva tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi on riigil kohustus rahastada haiglate kapitalikulusid riigieelarvest, kuid nii see ei ole.
Rakendada tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus: sel juhul kuulub kindlustuse poolt hüvitamisele nii töötaja ajutisest töövõimetusest tekkinud kahju kui ka töötaja ravikulu tööõnnetuste ja kutsehaiguste korral.
Hooldusravis 2009. aastal kehtestatud kõrge omaosalus ei ole vastuvõetav: vähese sissetuleku tõttu jääb hooldus- ja taastusravi suurele osale inimestest kättesaamatuks, siin on vaja riigi tuge suurendada.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Raviteenused haigekassa kulul ei tohiks väheneda, vaid peaks suurenema. Inimesel, kes on maksnud haigekassale, on õigus vajadusel saada mis tahes arstiabi. Kuna haigekassa makse on kohustuslik, peaks selle eest saadav teenus olema haigeksaasale kohustuslik, mitte valikuline.
VENE ERAKOND EESTIS: Me vahetaks välja praeguse meditsiinilise kindlustuse, mis põhineb solidaarsuse põhimõttel, ja nimelt sellega, mida on arendanud mitu aastat Singapur ja mida toetab ka WHO.
See on nii individuaalne kui ka solidaarne: igal inimesel on isiklik pangaarve, kuhu laekuvad summad (kõigil sama protsent tuludest), millest väike protsent suunatakse riskigruppe teenindava fondi (midagi meie haigekassa taolist) arvele.
Eelis on selles, et mida rohkem inimene ise hoolitseb oma tervise eest, seda vähem ta kasutab elu jooksul arstiabi ja seda rohkem raha koguneb tema personaalsele tervishoiukindlustuse pangaarvele, mida pensioni eel ja pensioni kõrval saab mõistlike osadena ka vabalt kasutada.
ISESEISVUSPARTEI: Praeguses olukorras pole mõtet erilisi lisarahasid suunata, sest praegune üdini korruptiivne süsteem majandab tühjaks ükskõik kui suured rahad tugiteenuste kaudu.
Krooniaja alguses suutis meditsiinisüsteem toimida mitu korda efektiivsemalt väiksema rahastamise tingimustes. Ilma kuritegelikkuse väljajuurimiseta meditsiinisüsteemi korda ei saa.
Kus näete tervishoiusüsteemis ebaefektiivsust? Kuidas tasakaalustada efektiivsust ja kättesaadavust, eeskätt kaugemate piirkondade elanike jaoks?
PRAXIS: Efektiivsuse mõõtmisel kasutatakse peamiselt ägedate haigusseisundite puhust ravi kättesaadavust, sest see on viimastel aastasadadel olnud meditsiini peamine ülesanne.
Krooniliste haiguste ennetamise ja käsitlemise osas on tulemuste mõõdikud kogu maailmas kehvad, aga pigem on alust eeldada, et Eestis tuleb veel väga palju pingutada. Probleem algab juba sellest, et erinevaid teenuseid – ennetus, perearstiabi, eriarstiabi, taastus- ja hooldusravi ja isegi retseptiravimid – planeeritakse teineteisest lahus ning nad konkureerivad omavahel. Seega ei saa lõplikult valims olla Eesti esmatasand ega ka haiglavõrk.
Kasvav problem on õdede puudus, mida Eestis on kuni kaks korda vähem lähiaja vajadustest. Seega, eriti kasvava töömahu tingimustes ei ole võimalik otstarbekalt ülesandeid jagada eri oskustega spetsialistide vahel.
REFORMIERAKOND: Eesti tervishoiusüsteem on üks efektiivsemaid maailmas, mida on korduvalt kinnitanud erinevad rahvusvahelised uurimused.
Tulevikku vaadates on selge, et näiteks haiglavõrk on paigas ja seal olulisi muutusi ette näha ei ole. Küll tuleb läbi vaielda, milliseid teenuseid millisest haiglamajast inimestel on õigus oodata. Seejärel on võimalik leida ka mõistlik tasakaal eri piirkondade elanike jaoks.
KESKERAKOND: Eesti tervishoid on isegi liiga kuluefektiivne ja ei ole sellega patsiendikeskne. Leiame, et igas maakonnas peab olema oma haigla ning seal ka kättesaadav erakorraline arstiabi, toetame omavalitsusüksuse omandis olevaid perearstikeskusi, samas ei välista ettevõtluspõhiseid.
Toetame maapiirkondade apteeke, et tagada ravimite kättesaadavus, samas loome õigusruumi käsimüügiravimite müügiks poodides, esmavajalike ravimite müügiks ravimibussides ja maapiirkondade perearstikeskustes.
IRL: Kättesaadavuseks toetame maakonnahaiglates eriarstiabi teenuste osutamist ning peame vajalikuks muuta haigekassa perearstide rahastamissüsteemi maapiirkondades, et kõik perearstikohad oleks täidetud, samuti on vajalik tagada üldarstiabi kättesaadavus õhtusel ajal ja puhkepäevadel tõmbekeskustes asuvates tervisekeskustes.
Efektiivsuse huvides toetame terviseennetuse osakaalu kasvu, e-teenuste arendamist, strateegilise juhtimise ja järelevalve paremat korraldamist perearstisüsteemis ja pereõdede potentsiaali paremat ärakasutamist ning koordineeritud investeeringupoliitikat haiglavõrgus.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Väliseksperdid hindavad Eesti tervishoius eelkõige läbipaistvust ja efektiivsust. Ma ei julge nendega vaielda, aga kiirem üleminek diagnoosipõhistele teenuste hindadele suurendaks seda ilmselt veelgi. Kaugemate piirkondade tarbeks on aga vajalikud täiendavad regionaalsed toetused, sest näiteks Hiiumaale väga mitmel põhjusel hädavajalikku haiglat teistega võrrelda oleks väär.
ROHELISED: Eesti tervishoiusüsteemi ebaefektiivsuse juured paiknevad eri osade väheses seotuses ja kehvas rahastuses – ravi võib olla suurepärane, kuid kui patsient vajalikku taastusravi (või järelravi, hooldust) ei saa, siis pole ka parimat tulemust loota. Päris palju probleeme saaks lahendada transporditoetustega.
RAHVALIIT: Esmane tervishoiuteenus peab olema kättesaadav kõigile, sõltumata ravikindlustusest, hambaravi peab olema esmatasandi tervishoiuteenus.
Ressursside jaotamisel tuleb leida tasakaal tervishoiu, haiguste ennetamise ja terviseedenduse vahel, selleks on vaja poliitilist tahet, ka tervishoiukulutusi tuleb juhtida.
Eriarstide vastuvõtt on vaja tuua kaugemate piirkondade inimestele lähemale, selles tasub eeskuju võtta meie põhjanaabritest.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Eestis ei ole ülikalli sisseseadega haiglaid nii palju vaja. Need oleks õigustatud kalli tehnoloogia pideva kasutuse korral. Kodu lähedal ja kohe kättesaadav peaks olema esmaabi ja perearst ning muu elementaarseks terviseks hädavajalik.
VENE ERAKOND EESTIS: Pooldame meie tervishoiu mitmeaastalist rereformeerimist, mille omal ajal pakkus välja doktor Andres Kork.
ISESEISVUSPARTEI: Ebaefektiivsuse vastu on parim ravim kriminaalmenetlused semufirmade ja kartellide vastu. Paljude haiguste ravi tuleb haigekassa poolt rahastatvate teenuste hulgast kustutada: joomarlus, narkomaania… Elementaarne ravi peab toimuma ilma omaosaluseta. Kaugemate piirkondade arstiabi kättesaadavuse peavad kindlustama perearstipunktid.
Kas arstide ja õdede lahkumine Eestist on muutunud probleemiks? Kuidas tagada piisav arv töötajaid, sealhulgas suurendada vähemalt kaks korda lõpetavate õdede arvu, nii nagu näeb ette sotsiaalministeeriumi vajadusprognoos?
PRAXIS: Kõik tunnistavad probleemi ja kui saaks kõik erakonnad ühte ruumi kokku, siis kamba peale tundub olevat ka palju toredaid mõtteid. Konkreetset ja mitmekülgset plaani, mida hakatakse ka ellu viima, on aga kiiresti vaja, sest näiteks Soomes magati problem maha 20 aastat tagasi “lama” ajal ning see põhjustab ülisuuri problem täna, 20 aastat hiljem. Lihtsate lahenduste aeg on ka Eesti jaoks kindlasti möödas.
REFORMIERAKOND: Kindlasti on viimase aasta arengud sellised, millest mööda vaadata ei saa, kuid samas on noorte arstide ettevalmistus Eestis piisav.
Küsimus ei ole mitte ettevalmistuses, vaid selles, kuidas motiveerida noori minema tööle ka väiksematesse üldhaiglatesse – selleks on erinevaid võimalusi, ühe näitena võib märkida arstitudengitele töötamisõiguse andmist, aga erinevaid motivatsioonipakette tuleb pakkuda ka haiglate endi poolt. Õdede osas tuleb suurendada nii tellimust kui tegeleda sellega, et tervishoius mittetöötavad õed tervishoidu tagasi tuua.
KESKERAKOND: Jah, see on probleem. Keskerakonna programm näeb ette arstidele ja õdedele väärika palga tagamist, mis motiveeriks Eestis töötama. Samuti pakume välja süsteemi, kus riik annab noorele spetsialistile stardiraha ja omavalitsusüksus kindlustab talle eluaseme, kui noor meedik asub tööle riigi poolt osundatud piirkonda.
IRL: See on probleem, eriti arvestades arstide keskmist vanust maapiirkondades ning õdede ja hooldustöötajate nappust.
Lahendamise huvides tuleb suurendada riiklikku koolitustellimust, vajalik on näha ette haigekassa kaudu vastavalt sotsiaalmaksu laekumiste paranemisele palgatõus läbi raviteenuste hinnakirja suurendamise ja parandada töötingimusi.
Vajalik on rakendada arstiüliõpilaste paindliku kasutamise võimalus ja laiendada Tartu Ülikooli ja tervishoiukõrgkoolide praktikabaase maakondadesse.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Arstide ja õdede lahkumine on juba ammu probleem, sest meie tervishoiuasutused tööandjatena konkureerivad siin naaberriikidega. Ehk siis nende palk peab olema nii suur, et kõrgema töötasu nimel inimesed Eestist ei lahkuks. Ja jõuamegi järjekordselt teadmiseni, et tervishoidu on hädavajalik täiendavalt rahastada.
ROHELISED: Loomulikult on see probleem! Paljud välismaale suundunud arstid ja õed nimetavad palga kõrval lahkumise põhjusena kehva töökorraldust ja vaimset õhkkonda riigis. Et asja parandada, võtame haiglate juhtimise poliitikute käest ära!
RAHVALIIT: Õdede ja arstide kodumaal hoidmiseks ja siia tagasitoomiseks on vaja põhimõttelisi muudatusi. Eesti tervishoiutöötajate palk jääb teiste Euroopa maade ametikaaslaste palgale kõvasti alla, kuid küsimus ei ole üksnes arstide palgas, vaid kogu meditsiinipersonali motiveerimises.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Õdede palgad on liiga väikesed. Need ei ole vastavuses töö intensiivsuse ja vastutusega inimelude eest. Mõne sotsiaalministeeriumi meediakampaania võiks jätta tegemata, mis annaks piisava kokkuhoiu, et õiglasemalt tasustada meditsiini personali.
VENE ERAKOND EESTIS: Loomulikult on see probleem, kuid sotsiaalministeeriumi vajadusprognoos halvendaks meie tervishoiu ja meditsiini taset. Enne kui Eesti heaolutase ei saavuta Skandinaaviamaade taset, peaks arstide valmistamine olema tasuta ja samas iga ülikooli lõpetanud arst oleks kohustatud töötama Eestis niikaua, kui ta ei maksa riigile tagasi kõiki kulusid, mis riik tema õpetamiseks eraldas.
ISESEISVUSPARTEI: Arstide lahkumine Eestist on mõningane probleem, kuid mitte kriitiline. Probleemiks on hoopis kunstlikult pikaks aetud ravijärjekorrad. On lubamatu, et sama arst saab tasulist teenust osutuda kohe, tasuta teenust aga mitme kuu pärast. Parim ravim on kriminaalmenetlused.
Kas alkoholi ja tubaka müüki või reklaamimist peaks piirama senisest enam? Kuidas seda teeksite?
PRAXIS: Valdavalt tundub pikaajaline selgitustöö vilja kandnud olevat ja ühiskonna nõudlus agressiivse tegutsemise järele peegeldub erakondade vastustes, kuigi tähelepanelikult lugedes ei poolda kõik küsimuses esitatud lahendust.
Arvestades, et müügiedendust tehakse käibe suurendamise eesmärgil, ei saa Eesti olukorras siiraks pidada ettepanekuid, mis sõltuvusainete tarvitamise vähendamiseks ei piira nende avalikku propageerimist.
REFORMIERAKOND: Alkoholi ja tubakaga tuleb loomulikult järjepidevalt tegeleda. Reformierakond on oma programmis välja pakkunud, et alkoholi ja tubaka kättesaadavuse vähendamiseks oleme valmis karmistama karistusi nende alaealistele kättesaadavaks tegemise eest.
KESKERAKOND: Jah, peaks. Keskerakonna programmis sisaldub alkoholireklaami seadusega keelustamine televisioonis ja raadios.
IRL: Jah, vastu tuleb võtta riiklik alkoholipoliitika, mis seab eesmärgiks elukeskkonna, mis ei propageeri alkoholi ja tubaka tarvitamist.
Toetame alkoholi välireklaami keeldu ning täiendavaid piiranguid teles, samuti keelata boonuskampaaniad ja avalikud tarbimismängud. Eesmärgiks on imagoreklaami, mis mõjub eriti noortele, väljatõrjumine. Selleks tuleb määratleda, mis on lubatud alkoholireklaamis ja rakendada antireklaami.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Me oleme aegade jooksul toetanud eelkõige mõistlikku piiramist ja reguleerimist. Näiteks tubaka puhul oleme valmis toetama lisaks hoiatustele ka näitlikku tagajärgede eksponeerimise kohustust. Mitmed viimastel aastatel tehtud alkoholireklaami täiendavad reeglid on sündinud sotsiaaldemokraatide ettepanekul.
ROHELISED: Jah, reklaami piiramisest tulebki alustada. Aktsiiside tõstmine on meie ülisuure alkoholitarbimise (ja sellest tuleneva hiiglasliku tervisekahju) juures paratamatu, sest see on kõige tõhusam viis tarbimise alandamiseks ning takistus uute alkohoolikute põlvkondade sünnile. Jutud salakaubanduse mitteohjeldatavusest on nende vale, kes meie tervise arvelt teenida tahavad.
RAHVALIIT: Vaja on karmistada riiklikku alkoholipoliitikat, piirata tubaka, alkoholi ja narkootikumide reklaami, liikudes reklaami keelustamise suunas. Alkoholi kättesaadavust peab piirama, seda pole vaja müüa ei bensiinijaamas ega toidupoes, muu hulgas aitaks siin ka kaalutletud hinnapoliitika.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Alkoholi ja tubaka reklaami- ja müügipiirangud peaks olema suuremad koolide ja lasteasutuste vahetus läheduses. Reklaamida tuleks karsket eluviisi, mis oleks parimaks antireklaamiks alkoholile ja tubakale.
VENE ERAKOND EESTIS: Kindlasti piiraksime. Mitmekordselt piiraksime alkoholi müügipunktide arvu üle Eesti, eriti Tallinnas, ja suitsemist kohtades, kus viibib palju rahvast. Alkoholi ja tubaka piiramisele suunatud propaganda peaks olema palju agressiivsem ja kaitsma meie noori.
ISESEISVUSPARTEI: Alkoholi- ja tubakareklaam ning tarbijamängud tuleb keelata. Müügipindasid ja kohti tuleb vähendada, müügi kellaaegasid tuleb lühendada.
Kas pooldate kanepi tarvitamise legaliseerimist? Mida peate vajalikuks teha noorte seas kergete narkootikumide ja alkoholi tarvitamise kasvutrendi piiramiseks?
PRAXIS: Üksmeelne “ei” kanepile, mis järgib ka Eesti ja maailma juhtivate ekspertide arusaamist tõenduspõhisest lähenemisest sõltuvusprobleemidele, kuigi esineb ka erinevaid seisukohti.
Plaan kasvava probleemi osas noorte hulgas toetub peamiselt Eestis välja pakutud strateegiatele. Ilmselt tasub peale valimisi tööle asuvale parlamendile ja valitsusele meelde tuletada siin antud lubadusi, et olemasolevad head kavad tuleb ka päriselt ja mitte poolikult ellu viia.
REFORMIERAKOND: Ei, noorte osas on esmatähtis eelkõige teadlikkuse tõstmine nii alkoholi, tubaka kui narkootikumide kahjustavast mõjust. Eestis on olemas korralik rahvastiku tervise arengukava, kus kirjas vajalikud tegevused. Seda arengukava tuleb järgida ja täita.
KESKERAKOND: Ei poolda. Peame vajalikuks tõhustada ennetustööd koolides sõltuvusainete tarbimise vähendamiseks ning loome üleriigilise võrgustiku alkoholismi ja narkomaania ravi nõustamiseks.
IRL: Ei toeta kanepi legaliseerimist. Vajalik on suurendada laste ja noorte terviseennetuse programme, rakendada üldhariduskoolides terviseennetuse alane õpe ning laiendada huvitegevuses osalemise võimalusi.
Oluline on suurendada sõltuvushäiretega laste rehabilitatsiooniteenuste mahtu ning käivitada alkoholi ja uimastite tarvitamise varajase avastamise ja nõustamise süsteem, et ennetada kroonilise sõltuvuse kujunemist.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Me ei poolda kehtivate piirangute leevendamist. Kättesaadavuse piiramine ja teadlikkuse tõstmine saab toimuda ainult politsei, haridusasutuste ja lastevanemate koostöös. Sõltuvusharjumustest lahtisaamiseks peab riigi tugi olema praegusest palju tõhusam ja paremini rahastatud.
ROHELISED: Ei näe ühtki kultuurilist, majandusliku või tervisega seonduvat põhjust kanepist põhjustatud tervisekahjude suurendamiseks. Pakume “narko- ja alkolõbule” alternatiiviks inspireerivat, eneseteostust ja õppimist soosivat vaimset ja füüsilist keskkonda kogu riigis.
RAHVALIIT: Ei poolda. Avalik arvamus peab meelemürkide suhtes olema sallimatu, eeskuju on arvestatav, eriti noortel on soov järgida kõiges oma iidolit – kui iidoliks seatakse “peoloom”, mitte inimese teadmised ja oskused, siis kujunevadki vildakad väärtushinnangud.
Alkoholipoliitika peab lähtuma eesmärgist vähendada vaesust ja töötust, avardada laste ja noorte võimalusi huvitegevuseks.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Narkootilised ained, kaasaarvatud kanep tekitavad sõltuvust ja kahjustavad aju, mistõttu nende legaliseerimine ei ole millegagi põhjendatud. Nende ainete kahjulikku mõju tuleks palju jõulisemalt ühiskonnas teadvustada. Salvestava turvakaamera nõue kauplustes, millel on õigus müüa alkoholi või tubakatooteid, tõstaks müüja vastutust, et alaealistele neid mitte müüa.
VENE ERAKOND EESTIS: Ei poolda! Peame üle vaatama meie riigi rahvusliku idee, kus Eesti ei peaks olema samasugune nagu Lääne tarbimisühiskond. Tähtis on profülaktika – kõik noored (kas või sunniviisiliselt) peavad lapsepõlvest kuni kooli lõpetamiseni tegelema kehakultuuriga ja spordiga riikliku programmi ning finantseerimise alusel.
ISESEISVUSPARTEI: Kanepi legaliseerimist ei poolda. Noortele tuleks näidata ennast segi süstinud tõmblevaid narkomaane ja lisada juurde haiguslugu, mis algab reeglina kergematest narkootikumidest.