ERR-i uudisteportaal küsib kuni valimisteni erakondadelt nende poliitilisi eelistusi eri valdkondades. Täna toome Teieni vastused maksude-teemalistele küsimustele.
Kõigile erakondadele ühesuguste tingimuste loomiseks ja võrdluse lihtsustamiseks oleme vastuste pikkusele piiranguks seadnud kolm lauset.
Ühtlasi palusime erakondadelt, et kui nad muudatusi pooldavad, lisaksid nad vastusesse soovitavad maksumäärad ja ajakava.
Ainsa erakonnana ei soovinud sel korral küsitlusele vastata Vene Erakond Eestis.
Erakondade vastuseid kommenteerib poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Risto Kaarna.
Kas pooldate üksikisiku tulumaksumäära langetamist, tõstmist või erinevaid astmeid?
PRAXIS: Põnev on näha erinevaid ilmavaatelisi lähenemisi. Pooled erakonnad lubavad astmeid (Keskerakond, sotsiaaldemokraadid, Rahvaliit ja Iseseisvuspartei), mis kindlasti tähendab suuremat tulude ümberjaotust, kuid ilmselt ka suuremat keskmist tulumaksu koormust. Tulumaksu määra langetamist toetavad Reformierakond, Keskerakond, Iseseisvuspartei ning tingimustega ka rohelised. Sotsiaaldemokraadid, Iseseisvuspartei ja Kristlikud Demokraadid toovad välja konkreetsed numbrid.
Vaid Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid kasutasid võimalust oma tulumaksumuudatusi põhjendada.
REFORMIERAKOND (vastas Taavi Rõivas): Tulumaksumäära langetamine on vajalik, nagu ka tööjõumaksude langetamine tervikuna. Soodsamad tööjõumaksud suurendavad Eesti majanduskeskkonna atraktiivsust ning aitavad luua uusi töökohti.
Me teame Eesti võimalusi ja anname selgelt aru, et maksulangetamised tuleb teha vastavalt eelarvevõimalustele – defitsiidi suurendamine ei ole meie jaoks aktsepteeritav valik.
KESKERAKOND (Kadri Simson): Eestis tuleb kehtestada astmeline tulumaks, millest võidavad kõik kuni keskmist palka teenivad maksumaksjad.
IRL (Juhan Parts): Ei. IRL ei luba kehtestada astmelist tulumaksu.
SOTSIAALDEMOKRAADID (Eiki Nestor): Pooldame täiendava astme sisseviimist üksikisiku tulude maksustamisel. See tuluosa, mis ületab 1000 eurot kuus, võiks olla maksustatud 26%-lise määraga.
Madalama tuluga inimestel kulub kõik teenitu tarbimisele ja seetõttu maksavad nad täna oma sissetulekust suurema protsendi riigile kui kõrgema sissetulekuga inimesed, kuid täiendava astme sisseviimine aitab maksukoormust ühtlustada.
ROHELISED (Marek Strandberg): Tõstmist ei poolda, nagu ka astmelisust. Tulumaksumäär võiks alaneda juhul, kui loodusvarade kasutustasu ning tarbimismaksud kasvavad.
RAHVALIIT (Andrus Blok): Üksikisiku tulumaksumäära langetamist ei toeta. Üksikisiku tulumaksule võiks lisada ühe astme – kui sissetulek on kolm keskmist ja üle selle. Poleks midagi mõistlikumat, kui seejuures taastada ka 26-protsendine tulumaksumäär.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID (Peeter Võsu): Üksikisiku tulumaksu tuleks langetada. Mõistlik oleks tulumaks langetada 18%-ni, alustades tulevast aastast, 1% aastas kolme aasta jooksul. Astmeid, lisaks praegusele maksuvabale astmele, ei ole mõistlik teha.
ISESEISVUSPARTEI (Vello Leito): Üksikisiku tulumaksu langetame 20%-ni, FIEde tulumaksu kaotame, praegusele üheastmelisele tulumaksule lisame teise astme.
Kas pooldate tulumaksuvaba miinimumi tõstmist või muid soodustusi?
PRAXIS: Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise osas on peaaegu üksmeel, Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakub ka tõusule tähtaja. IRL ja rohelised mainivad selle asemel erisoodustusmaksu vabastusi tervishoiule ja tasemekoolitusele. Viimaseid leiab ka teiste erakondade programmidest. Keskerakond eelistab miinimumi tõstmisele astmeid.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kohta on teada, et sellel on oluline positiivne mõju madalapalgaliste tööhõivele. On tervitatav, et erakondadel selles osas üsna üksmeel on. Enamus pakuvad, et miinimum võiks tõusta alampalgani. Sellele ootaks kindlasti ka majanduslikust loogikast tulenevat põhjendust. On see just kõige mõistlikum miinimummäär?
REFORMIERAKOND: Käsitleme tulumaksuvaba miinimumi tõusu koosmõjus tulumaksumäära langusega. Täiendavaid erisusi me ei poolda, kuna need viivad eelarvest välja rohkem raha kui kasu teevad. Valdkondade rahastamine on efektiivsem konkreetsete eelarveridade, mitte maksude kogumatajätmise näol.
KESKERAKOND: Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise asemel eelistame astmelise tulumaksu kehtestamist, mis vähendab madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust oluliselt rohkem kui tulumaksuvaba miinimumi tõstmine.
Tulumaksusoodustuste osas ei toeta me kindlasti Reformierakonna plaani kaotada eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastus.
IRL: Kui soovime, et Eesti ettevõtted liiguks väärtusahelas üles, tuleb panustada inimeste arendamisse ja nende tervise ning tuleviku kindlustamisse.
Ettevõtetele võiks anda võimaluse teha erisoodustusmaksu tasumata kulusid töötaja vabatahtliku pensionikindlustuse sissemakseteks, töötaja koolitamiseks või tervishoiu ja tervisekindlustusega seotud kulude tasumiseks. Need kulud tulevad riigile tagasi läbi kõrgema tööviljakuse ja maksude.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Pooldame tulumaksuvaba miinimumi tõusu kuni alamaplaga suuruseni, kuid ei näe lähematel aastatel kahjuks võimalusi selle mõtte elluviimisele. Avaliku sektori tulude ja kulude tasakaal jääb veel mitmeks aastaks kahjuks pingeliseks. Sõltuvalt majanduse arengust peaks 2015. aastaks maksuvaba tulu määr kindlasti tõusma.
ROHELISED: Pooldame soodustusi ettevõtetele: 1) haigekassa nimekirjas olevate raviteenuste ja retseptiravimite tasumisel ettevõtete poolt on need vabastatud erisoodustusmaksust. 2) erialased täiendkoolitused ja tasemeõpe, mille tasub ettevõte, tuleb samuti vabastada erisoodustusmaksust.
RAHVALIIT: Ühtlustame alampalga ja maksuvaba miinimumi – see võiks olla 350 eurot ehk 5500 krooni. Tulumaksuvaba miinimumi peab järjepidevalt tõstma ning see tuleks kordistada alates teisest lapsest. Maksuvaba tulu tõus on parim viis leevendada lastega perede maksukoormust.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Tulumaksuvaba miinimumi tuleks tõsta. Miinimumpalk võiks olla tulumaksuvaba.
ISESEISVUSPARTEI: Tulumaksuvaba miinimum tuleb viia võrdseks miinimumpalgaga.
Kas pooldate sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksete langetamist või tõstmist?
PRAXIS: Keskerakond, sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliit muudatusi ei poolda, ülejäänud lubavad ühel või teisel moel nimetatud makse langetada (näiteks sotsiaalmaksulaega).
Tähelepanuväärne on roheliste vastus, lubatakse kaaluda sotsiaalmaksulage, mida aga programmis neil ei ole.
Neilt erakondadelt, kes peavad oluliseks tööjõumaksude langetamist, oleks oodanud ettepanekut sotsiaalmaksu oluliseks vähendamiseks, kuid samal ajal sotsiaalkulutuste rahastamist mõnest teisest allikast (näiteks IMF-i poolt meile soovitatud käibemaksutõusuga), vähendades selliselt tööjõu maksukoormust, kuid hoides sotsiaalsüsteemi tulude ja kulude taset.
REFORMIERAKOND: Pooldame sotsiaalmaksu ülempiiri ning töötuskindlustusmakse langetamist. Sarnaselt tulumaksumäära langetamisele tuleb ka siin selgelt hinnata eelarvevõimalusi.
KESKERAKOND: Sotsiaalmaksust finantseeritakse Haigekassa tööd ning makstakse välja pensioneid – kindlasti ei tohi kumbagi valdkonda ohtu seada sotsiaalmaksu vähendamise läbi. Seetõttu ei näe Keskerakond võimalust sotsiaalmaksu langetamiseks. Töötuskindlustusmaksete langetamist võib töötuse vähenedes aga kindlasti kaaluda.
IRL: Meie programm näeb ette sotsiaalmaksule lae kehtestamist – sotsiaalmaksu ülempiir tuleks seada selliselt, et lisatulu uutelt kõrgepalgalistelt töökohtadelt katab pikemas perspektiivis laekumata jäävad kulud.
Töötuskindlustuse makset tuleb alandada, sest Töötukassa reservid on juba piisavalt suured ja töötus vähenemas, töötuskindlustusmakse tuleb 2014. aastaks alandada kriisieelsele tasemele, alustades sellega 2012. aastal, konkreetne maht sõltub eelarvelistest võimalustest.
Oleme arvestanud, et makse alandamine 1% võrra tähendab ca 660 miljonit krooni, samas suur osa sellest rahast jõuab lõpuks maksudena ka riigieelarvesse, sest ettevõtted loovad neile kätte jääva raha arvel uusi töökohti, samuti inimesed tarbivad ja see suurendab tarbimismaksude laekumist ja seega kaasnevad maksualandamisega ka lisatulud.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Arvestades pensionikindlustuse ja ravikindlustuse pingelist seisu, ei pea me võimalikuks sotsiaalmaksu määra muuta. Töötuskindlustusmaksete osas peame õigeks, et Töötukassa nõukogu määraks kindlaks reservide vajaliku suuruse ning selle suuruseni jõudmise ajakava. Töötuskindlustusmakse määra saab ja peab alandama lähtuvalt sellest kavast.
ROHELISED: See on oludest sõltuv. Erakond ei ole küll seda otsustanud, kuid kõne alla võiks tulla sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine, kui on näha, et see tõepoolest tekitab märkimisväärselt juurde kõrgepalgalisi töökohti ning kasvab tööviljakus. Tuleb eeldada, et kõrgepalgalised on ka töökohtade ja uute turgude loojate hulgas.
RAHVALIIT: Sotsiaalmaksus muudatusi ei poolda. Sotsiaalkindlustuses on raha niigi vähem kui vaja, kui sotsiaalmaksustamisest midagi välja viia, on kuri karjas. Praegune töötuskindlustusmakse suurus tuleb säilitada, langetada võib siis, kui normaalsele ligilähedane tööhõive (töötuse protsent 4-5) on taastunud.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Sotsiaalmaksu tuleks langetada, esialgu 30%-ni. Töötuskindlustusmaksed on mõttetult suured. Need tuleks viivitamatult langetada kaks korda madalamaks ning edaspidi hoida vajalikul tasemel.
ISESEISVUSPARTEI: Sotsiaalmaksu langetame nelja aasta jooksul väiksemaks kui 30%. Töötaja töötuskindlustuse maksu vähendame 1,5%-ni.
Kas pooldate aktsiiside muutmist?
PRAXIS: Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid ei poolda muudatusi võrreldes praeguste paikapandud kavadega. Rohelised pooldavad põhimõtteliselt aktsiisidega ettevõtluse ja tarbimise suunamist säästlikkuse poole. Ülejäänud erakonnad lubavad aktsiise langetada, eriti rõhutatakse kütuseaktsiisi langetamist.
Samas rahastatakse kütuseaktsiisiga teede korrashoidu, oleks oodanud selgitusi, kust võetakse selleks täiendavad vahendid. Kütuseaktsiisi kohta on teada, et see on suhteliselt enam jõukamate kanda, erinevalt teistest aktsiisidest (alkoholi-, tubaka- ja elektriaktsiis).
REFORMIERAKOND: Pooldame aktsiiside osas maksurahu. Lisaks kahjuliku tarbimise vähendamisele ja riigi eelarvetuludele peame jälgima ka kolmandat komponenti, milleks on salaturg. Eesti on Euroopa Liidu piiririik ning see seab meie aktsiisipoliitikale ja salakaubaga võitlemisele omad nõuded.
KESKERAKOND: Põllumajanduses tuleb erimärgistusega kütuse aktsiisi vähendada Euroopa Liidu poolt kehtestatud alammäärani, tagamaks meie põllumeeste konkurentsivõime.
IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Pooldame hetkel seadustes sätestatud muudatusi ning ei pea õigeks siinkohal kiireid samme. Liialt kõrgele viidud aktsiisimäärad võivad oluliselt suurendada huvi salakauba levikuks.
ROHELISED: Tarbimist suunava vahendina on taastumatute ressursside aktsiiside tõus põhjendatud ning samas ka võimalus suunata ettevõtlust ja tarbimist säästlike lahenduste poole. Sama kehtib ka tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusu kohta.
RAHVALIIT: Jah, aktsiise on vaja langetada. Maagaasi-, elektri- ja kütuseaktsiisi suur tõus on tõstnud kaudselt ka teisi hindu ning on pannud inimesed raskesse seisu.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Kütuseaktsiis on liiga kõrge. Kuna kütuseaktsiis on vajalik teede ehituseks ja korrashoiuks, on see vajalik määral, mil see teenib antud eesmärki. Nii kõrge kütuseaktsiis mõjutab tugevasti kõiki hindasid, kuna kõik kaubad ja teenused on seotud ka transpordiga.
ISESEISVUSPARTEI: Aktsiisimakse tuleb vähendada. Kütuste aktsiis tuleb lasta EL-i poolt kehtestatud miinimumini.
Kas pooldate suuremat kapitali (ettevõtlustulu, varandus, kinnisvara) maksustamist?
PRAXIS: Enamus erakondi pooldavad siin selgelt status quo’d. Eranditeks on Sotsiaaldemokraatlik Erakond, kes pakub välja automaksu kehtestamise, Iseseisvuspartei räägib välismaise kapitali suuremast maksustamisest ning Rahvaliit Eestist väljaviidava kasumi maksustamisest.
Viimasele kommentaariks, et Eestis on siiski ettevõttest väljuv kasum maksustatud tavapärase 21%-se määraga. Võimalik, et siin on mõeldud täiendavaid vahendeid ebaseaduslikult väljaviidud kasumite maksustamiseks. Maksupettused ja ettevõtjate kavalad skeemitamised on muidugi viimasel ajal teravalt esilekerkinud teema, oleks oodanud erakondadelt rohkem ettepanekuid just selles vallas.
REFORMIERAKOND: Pooldame nendes küsimustes maksurahu, ühtegi täiendavat maksu me ei kehtesta, näiteks ettevõtete reinvesteeritud kasumi maksuvabastus on Eestile selgelt edu toonud ning vale oleks seda muuta.
Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna pakutavat automaksu me samuti ei toeta, väga ränk koormus esmaregistreerimisel suurendab tänavapildis kasutatud autode hulka ning see mõjub ebasoodsalt nii liikluse turvalisusele kui keskkonnale – inimesed saaksid sama raha eest kehvema auto, mis on ohtlikum ja tihti ka saastavam.
Peame ebamõistlikuks müügimaksu ning Tallinnas on ka maamaks eramajaomanikele selgelt liiga koormav.
KESKERAKOND: Kapitalimaksude muutmist ei näe Keskerakonna valimisprogramm ette.
IRL: Olulisi muutusi ei ole plaanis.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Võrreldes muu Euroopaga on Eestis avaliku sektori tuludes suur kaudsete maksude osakaal, suhteliselt madalam otseste maksude osakaal ja pea olematu omanikuks olemise maksustamine.
Seetõttu pooldame näiteks maamaksu arendamist kinnisvaramaksuks, kuigi ei näe seejuures ette avaliku sektori tulude suurenemist, vaid eelkõige tänase maamaksukoormuse ümberjaotumist vastavalt kinnisvara väärtusele.
Ainsa Euroopa Liidu liikmesriigina ei maksusta täna Eesti autode omamist ning sotsiaaldemokraatide soov on suunata autode tarbimine maksude abil keskkonnasäästlikumate autode suunas.
ROHELISED: Meil on kapitali kasvuperiood. Hetkel ei ole kapitali ja kinnisvara maksustamise aeg. Me peame seda veel pikalt kosutama.
RAHVALIIT: Maksustame Eestist väljaviidava kasumi. EL-i ühtses majandusruumis tuleb kõne alla ja on igati mõistlik maksustada madala määraga – näiteks 10% brutotulult. Samas tõstab see oluliselt väike- ja keskmiste ettevõtete konkurentsivõimet.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Maksude lisamisest ei saa Eesti olukorras tõsiselt rääkida. Maksukoormus on niigi liiga kõrge. Seetõttu ei tohiks rakendada ka uusi maksusid ega makseid.
ISESEISVUSPARTEI: Ei poolda kodumaise kapitali puhul, väliskapitali ettevõtlustulu maksustame EL-i keskmisel tasemel, mis on 31% kogu maksukoormusest; Eestis moodustab kasumimaks 16% üldisest maksukoormusest.
Kas pooldate üldise maksukoormuse (maksude suhe SKP-sse) langetamist või tõstmist? Mis eesmärgil?
PRAXIS: Enamus erakondi pooldavad üldise maksukoormuse langetamist või vähemalt mittetõstmist. Keskerakond mainib täiendavalt koormuse ümberjaotust vaesematelt jõukamatele. Sotsiaaldemokraatlik Erakond näeks riigile pigem suuremat rolli, seega lubaks suuremat maksukoormust.
Iseseisvuspartei poolt mainitud numbrid on eksitavad ning ei kajasta etteantud maksukoormuse definitsiooni (maksude suhe SKP-sse). Eesti praegune maksukoormus on ligi 35% SKP-st ning lähiaastateks on ennustatud langust. Selle näitajaga oleme Euroopa Liidu keskmisest madalamal (40% 2009. aastal).
REFORMIERAKOND: Maksukoormus langeb Eestis lähiaastatel juba ainuüksi praeguse valitsuse ajal tehtud otsuste tulemusel, seda eeskätt pensionide II samba riigipoolsete maksete taastamise tõttu. Kavandame täiendavat langust tööjõumaksude arvelt, muude maksude osas lubame maksurahu ja stabiilsust.
KESKERAKOND: Eesti maksusüsteem vajab kiiresti reformimist ning üldise maksukoormuse muutmise asemel on praegu palju olulisem madala sissetulekuga inimeste maksukoormuse langetamine.
Leiame, et suurte ja väikeste tulude maksustamine ühesuguse maksumääraga ning käibemaksuerisuste vältimine on teinud Eestist omaenda elanike suhtes ühe kõige hoolimatuma riigi Euroopas. Maksureform ei muuda maksude suhet SKP-sse, vaid kehtestab maksukoormuse õiglasema jaotuse madalama ja kõrgema sissetulekuga inimeste vahel.
IRL: Eesti maksukoormus on viimastel aastatel liikunud üles, kuna SKP on vähenenud ja on tõstetud ka maksumäärasid. SKT kasvades tuleks ka maksukoormus tervikuna viia kriisieelsele tasemele.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Küsimus on selles, milliste teenuste eest ja kui suures mahus on mõistlik rahastada arengut ühiselt maksude kaudu ja mille eest peaksid maksumaksjad tasuma ise.
Tänases Eestis panustame me liiga vähe inimarengusse ja võrdsemate võimaluste loomiseks on siinkohal otstarbekas ühiselt rahastamisele kuuluva mahu suurendamine – haritud, hästi tasustatud ja sotsiaalselt kindlustatud inimene on ühiskonna arenguks suurem eeldus kui võimalikult madal maksukoormus. Maksukoormus ei peaks olema suurem kui 40% SKP-st.
ROHELISED: Maksutase võiks olla samalaadne või langeda. See, mis peab tõusma ja mille tõusule tuleb kaasa aidata, on tööviljakus. Põhjendatuks peame aga maavarade kasutustasude tõusu ja näiteks õlitootmiseks mineva põlevkivi maksustamist nafta turuhinnaga seotud maksuga.
RAHVALIIT: Peame vajalikuks taastada kohalike omavalitsuste tulubaas riigieelarves 2008. aasta tasemel ning üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalike omavalitsuste eelarvesse laekuv osa tasemel 11,93%.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Üldist maksukoormust tuleks langetada, kuna nii kõrged maksud on väikese sissetulekuga inimestele liiga koormavad ja suure sissetulekuga inimestele motivatsiooni langetavaks teguriks. Samuti takistavad kõrged tööjõumaksud ettevõtjat lisainimesi palkamast, mis omakorda tekitab tööpuudust.
ISESEISVUSPARTEI: EL-i keskmine üldine maksukoormus on 44,2%, Eesti üldine maksukoormus on 49,6%. Peame vajalikuks viia üldine maksukoormus Eestis viie aasta jooksul alla 40%-i konkurentsivõime tõstmise eesmärgil, elanikkonnale kättejääva rikkuse suurendamise eesmärgil.
Kas pooldate maksude suuremat rolli majanduse stabiliseerimisel? Mida konkreetselt ette võtaksite?
PRAXIS: Enamus erakondi on maksudega majanduse stabiliseerimise poolt, samas argumentatsioon ja lahendused varieeruvad ning ei ole kõik veenvad. Stabiliseerimine on oluline, et ära hoida tarbetud buumid ning et kriisid saaks leevendatud.
Keskerakond näeb lahendust astmelises tulumaksus (automaatne stabilisaator), IRL soovib riigieelarve tsüklilise tasakaalu nõuet põhiseaduse tasandil, sotsiaaldemokraadid soovivad lihtsalt maksudega rohkem majandust suunata, Kristlikud Demokraadid räägivad kulude kokkuhoiust ning Iseseisvuspartei soovib maksutulusid restruktureerida. Reformierakond ja rohelised ei näe majanduse stabiilsuse ühe meetmena maksupoliitikat. Neilt oleks oodanud argumentatsioonina Eesti kui avatud väikeriigi paindlikkuse tähtsustamist.
REFORMIERAKOND: Maksutõusu kaudu majanduse arendamine on münchausenlik meetod, mistahes järsk maksutõus on majandusele lisakoormaks ja seetõttu arengut pärssivaks.
Oleme resoluutselt vastu Keskerakonna ja sotside pakutavatele järskudele maksutõusudele, sealhulgas astmelisele tulumaksule. Maksutõus mõjuks pärssivalt nii majanduse arengule kui vähendaks juba paari aasta perspektiivis nii palkasid kui riigi võimalusi pensione tõsta.
KESKERAKOND: Loomulikult on Eestis vaja majandust stabiliseerida ning oluline roll seejuures on just maksudel. Astmeline tulumaks on majanduse automaatseks fiskaalseks stabilisaatoriks, mis majanduskasvu ajal jahutab majandust ning majanduslanguse ajal toimib vastupidiselt. Eesti vajab euroopalikku maksusüsteemi, mis tagaks riigieelarve tulude stabiilsuse ning annaks võimaluse riigi uueks tõusuks.
IRL: Majanduse stabiliseerimisel näeme olulist rolli eelarvepoliitikal tervikuna. Oleme seisukohal, et põhiseadust tuleb täiendada valitsussektori eelarve tsüklilise tasakaalu nõudega, mis kaitseb liigse kulutamise ja laenamise eest ja aitab otseselt tasandada ka majandustsükleid.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Kindlasti peaksime olema julgemad maksude abil majanduse suunamisel. Nii ei peaks olema täiendavate maksudega maksustatud tööandja kulutused töötajate tasemekoolitusele ja tervisele. Samuti näeme ette kohaliku tootmise toetamise huvides madalamat 5% käibemaksumäära ja vastava loetelu laienemist toiduainete ja kultuuriürituste piletite käibemaksuerisusega, mis elavdaks sisetarbimist ja looks töökohti.
ROHELISED: Majandust ei stabiliseeri mitte maksud, vaid ennekõike jätkusuutlikust toetavad investeeringud, mis tõstavad tööviljakust. Riigi roll on vajadusel kaasa aidata sellistele investeeringutele ning ka uute välisturgude leidmisele.
RAHVALIIT: Jah, see aitab alustavatele ettevõtjatele luua kindlustunde. FIE-le fikseerime kindla maksu, 125 eurot ehk 1957 krooni kvartalis, ja noorte, esimese firma loojate toetuseks rakendame eriprogrammi. Peame õigeks ühelt poolt maksustada ressursi kasutamine ja heitmete looduskeskkonda paiskamine, teisalt pakkuda toetust ressursi säästmisele ja heitmete vähendamisele suunatud uudse tehnoloogia ja toodete juurutajatele.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Ebastabiilses majandusolukorras ei ole probleemiks ainult riigikassa defitsiit, vaid ka kõigi ettevõtete ja isiklikud eelarved. Kulutamist peaks piirama kõik solidaarselt. Raskes olukorras isikute või ettevõtete kõrgem maksustamine ei ole õiglane ega põhjendatud.
ISESEISVUSPARTEI: Pooldame. Restruktureerime maksulaekumiste osakaalud, vähendame tööjõumaksustamist, tõstame kasumimaksud väliskapitali osas EL-i keskmisele tasemele.
Kas Teie poolt lubatud maksumuudatused on piisavad, et rahastada muid lubadusi?
PRAXIS: Enamus erakondi lubavad, et nende muudatuste (maksutõusude) tagajärjel saavad lubadused rahastatud. Reformierakond, IRL ja Iseseisvuspartei räägivad majanduse elavdamisest just läbi maksude langetamise või mittetõstmise. Ilmselt on nad mõelnud siin seda, et majanduskasvuga rahastatakse nende muud lubadused ära.
Rahandusministeerium avaldas hiljuti nendepoolsed hinnangud erakondade lubaduste maksumusele. Kindlasti on huvitav erakondade praegusi vastuseid kõrvutada ministeeriumi hinnangutega ning samuti sellega, mis peale valimisi koalitsiooni poolt ära tehakse.
REFORMIERAKOND: Me ei rahasta lubadusi maksutõusude arvelt. Meie eesmärk on hoida ja arendada Eesti majanduskeskkonda ning soodustada ka maksupoliitikaga majanduskasvu, mis on kordades jätkusuutlikum eelarvekasvu allikas kui maksutõus.
KESKERAKOND: Astmelise tulumaksu kehtestamisel saadav tulu on ligi 223 miljonit eurot ehk 3,5 miljardit krooni, millest piisab, et alustada meie peamiste lubaduste elluviimist, sh käibemaksu vähendamine toasoojale, ravimitele ja kultuuriürituste piletitele, kohalike omavalitsuste teenuste kvaliteedi parandamine, pensionite erakorraline tõus, matusetoetuse taastamine, tasuta koolilõuna gümnaasiumidele jne.
IRL: Meie maksupoliitilised ettepanekud on suunatud maksukoormuse vähendamisele ja majanduse elavdamisele.
SOTSIAALDEMOKRAADID: Me usume, et meie poolt lubatud tulud katavad meie poolt lubatud kulud ning seejuures täidab Eesti ühtse rahanduspoliitika nõudmisi. Lubatud maksutõusud on kõik seotud vajadusega luua paremaid eeldusi inimvara arenguks.
ROHELISED: Jah, me oleme veendunud, et loodusressursside maksustamine ning rahvusvahelises kliimakaubanduses osalemine annab meile võimaluse katta oma valimisprogrammiga seotud plaane.
RAHVALIIT: Rahvaliidu eelarve- ja maksupoliitika aitab suunata maale ja väikelinnadesse tagasi aastas vähemalt miljard krooni, mis võimaldab suurendada ettevõtete tulukust ja nende võimet luua uusi töökohti ning tõsta töötasu, vähendades töötust eeskätt noorte hulgas. Rahvaliidu valimislubaduste kogumaksumus 15,1 miljardit krooni on kaetud nelja aastaga suurenevast SKT-st tuleneva maksutulude kasvuga.
KRISTLIKUD DEMOKRAADID: Toetame üldist maksukoormuse alandamist, mis osutub võimalikuks, kui vähendada riigi- ja kohalike omavalitsusametnike hulka. Riiki on võimalik odavamalt ja efektiivsemalt majandada. Kristlike Demokraatide plaanitud maksumuudatused on realistlikud ja toetavad tasakaalus riigieelarvet.
ISESEISVUSPARTEI: Maksumuudatustega me oma valimislubadusi ei rahasta, RKP kiire kasvu saavutame panganduse reorganiseerimise kaudu, samuti RKP osakaalu tõstmise kaudu SKPs.