Registreeritud töötus püsib tegelikust selgelt väiksem muuhulgas seetõttu, et arvelevõtmisega kaasnevad töötushüvitised on Eestis madalad, ütles poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Kirsti Nurmela.

Nurmela rääkis ERR-i uudisteportaalile, et kõige enam jäetakse töötukassasse pöördumata, sest usutakse, et saadakse ise hakkama, või eeldatakse, et sobivat tööd pole saada. “Siiski võib arvata, et töötuna registreerimise madala motivatsiooni taga on ka töötushüvitised,” märkis ta.

“Tõsi küll, need on viimasel ajal kasvanud, kuid kui inimesel pole õigust saada töötuskindlustushüvitist, siis töötutoetus on üsna madal. Ilmselt pole see koos ravikindlustusega siiski piisav motivaator töötuna registreerimiseks,” ütles Nurmela.

“Paljudes Euroopa riikides on see suhe teistpidi ehk registreeritud töötus on suurem kui küsitlusuuringutel põhinev töötus, kuna kõik tahavad ennast töötuks registreerida, et saada kaasnevaid hüvitisi,” sõnas analüütik.

Registreeritud töötus oli eilse hommiku seisuga 13,8%. Statistikaameti avaldatud esimese kvartali töötuse määr oli 19,8%.

Statistikaameti töötusenäitaja tugineb küsitlusuuringutele ning kajastab seda, mida inimesed on ise oma tööturu staatuse kohta öelnud, samas kui registreeritud töötuse näitaja viitab nendele inimestele, kes on ennast töötukassas arvele võtnud, selgitas Nurmela.

Statistikaameti töötus peaks Nurmela sõnul järgmisest kvartalist langema hakkama, kuid jääb siiski pikemaks ajaks kõrgele tasemele.