Täna avaldatav Noorteseire aastaraamat näitab, et järk-järgult on kasvanud noorte väljaränne. Uuringu läbiviijate hinnangul pole omaette eesmärk noori Eestisse tagasi tuua, vaid mõelda, kuidas väljarännanud noori Eestiga siduda.

7-26aastaste noortega seotud näitajad teevad ekspertidele nii heameelt kui meelehärmi. Ühest küljest on Eesti noorte meeste suremus viimase kümne aastaga vähenenud poole võrra ja töötuid noori on mõne aasta taguse 40000 võrreldes vaid 10-12000.

Aga samas läheb kehvasti väga paljudel üksikvanematega peredel ja üle 5000 on lapsi, kel vanemlik hoolitsuse üldsegi puudub, vahendasid ERRi raadiouudised.

Praxise hindamisekspert Katrin Pihor leidis, et neid lapsi saab aidata ametkondade viljakas koostöö.

Nende laste abistamiseks ei saa tema sõnul tegeleda ainult lastega vaid ka nende perede ja kasvukeskkondadega. See omakorda eeldab tõhusat koostööd erinevate ametkondade vahel, sest tuleb tegeleda nii töötuse, tervise kui ka psühholoogiliste probleemidega.

Aastaraamatust on näha, et ametkondade töö on pisut paranenud, aga vastastikune infovahetus ja teineteise rollide teadvustamine vajavad tõhustamist.

Järjest suureneb ka noorte väljaränne, kuid seda ei liigita Praxise hindamisekspert Katrin Pihor otseselt halvaks näitajaks, sest noored saavad laiast maailmast palju kogemusi ja teadmisi.

Mõttekohaks peab ta hoopis sidumist Eestiga. Ta tõstis sidumise võimalustena esile meediaruumi laiendamist, Eesti elu ja uudistega kursis hoidmist, aga ka kaugtöö võimaluste pakkumist.

“See, et nad ilmtingimata tagasi tuleksid ei olegi omaette eesmärk, sest Eesti heaks saab väga palju ära teha ka Eestist eemal olles,” ütles Pihor.

Noorteseire aastaraamatut esitletakse konverentsil “Noor täna ja aastal 2030”, kus lisaks arutletakse tuleviku üle. Euroopa Noortefoorumi juhi Allan Pälli arvates peaksid noored tulevikus olema ühiskonnaelu suhtes osavõtlikumad ja avatumad ning lisaks ettevõtlikud ja paindlikud.

Et noored soovitud omadusteni jõuaksid, peab Allan Päll väljakutseks praeguse väga faktipõhise koolisüsteemi muutmist.

Kõik õppeained on üksteisest väga lahutatud ja toimub suur konkurents hinnete peale, tõi Päll välja ning võrdles seda tööturu ja ühiskonna ootustega, kus inimestelt oodatakse paindlikku suhtumist, koostöövalmidust ja avatust.

Allikas: Ekspert: noorte tagasitoomine Eestisse ei ole eesmärk omaette, ERR