Praxise analüütiku Andres Võrgu sõnul on üllatav, et kuigi järgmisest aastast kallinev elekter mõjutab eelkõige vaesemaid, on riik samas vähendanud toimetulekutoetuste summat.

Võrk kirjutas Praxise blogis, et elektrihinna tõus on justkui regressiivne maks, mis lööb kõige valusamalt vaesemaid.

2010-2011. aasta andmete järgi oli viiendiku kõige vaesemate leibkondade puhul elektrikulude osakaal 9%. Samas rikkama viiendiku jaoks oli see vaid 3%.

Kõige raskemini hakkama saavatele leibkondadele on ette nähtud toimetulekutoetus, mille üheks osaks on eluasemekulud.

Eluasemekulude kompensatsioon on moodustanud varasematel aastatel toimetulekutoetuse kuludest keskmiselt viiendiku. Talvekuudel kuni kolmandiku.

Võrgu sõnul võiks seetõttu arvata, et seoses elektri kallinemisega suureneb ka toimetulekutoetuste saajate arv ning seega ka kulud.

“Üllatuslikult on 2013. aasta riigieelarve seletuskirjas lakooniliselt kirjas, et toimetulekutoetusteks ette nähtud summat on hoopis vähendatud 4 miljoni euro võrra,” lisas ta.

Põhjenduseks tuuakse abivajajate arvu eeldatav vähenemine. “Täiendavat selgitust, mille arvelt abivajajate arvu vähenemist oodatakse, kahjuks ei ole lisatud,” ütles Võrk.

Samas ei vähenda seda näiteks lastetoetuste tõstmine, sest lubaduse järgi neid arvestata toimetulekutoetuse määramisel.

Võrgu sõnul oleks ta pigem oodanud, et valitsus tõstab 77-eurost toimetulekupiiri, kuna
üksnes minimaalne toidukorv oli juba eelmise aasta seisuga 85 eurot.

Valitsus plaanib järgmistel aastatel langetada nii tulumaksu kui töötuskindlustusmakse määra, kuid Võrk märkis, et see ei kompenseeri vaesematele hinnatõusu.

Pigem sobiks selleks tema sõnul tulumaksuvaba miinimumi tõstmine.

Rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt kallineb elektri hind kodutarbijatele järgmisel aastal 17%.