Võõrtööliste jaoks on Eestis kohanemisel peamised probleemid info killustatus, eesti keele õppimise vähene atraktiivsus ja liigne bürokraatia elamislubade taotlemisega seotud büroodes, leiavad riigi talendipoliitika kohta uuringut koostavad eksperdid.

Vajadus kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele Eestis aga kasvab ja meie oma tööturg ei suuda seda rahuldada, vahendasid ERRi raadiouudised.

Poliitikauuringute keskuse Praxis hariduspoliitikaprogrammi juht Laura Kirss ütles, et praegu puudub Eestis terviklik nägemus, mida me soovime selles valdkonnas saavutada ja kuidas seda teha. Pole ka ühtegi kõrget ametnikku või poliitikut, kes oleks selle teema oma südameasjaks võtnud.

“Ministeeriumid teevad üksikuid tegevusi, kuid sellega on see oht, et kaob ära suur pilt ja keegi ei oma enam terviklikku ülevaadet. Siis tehakse mõnikord samu asju – näiteks sisserändajatele Eesti kohta info pakkumise puhul leidsime me vähemalt viis portaali, kes seda pakuvad. Mõnikord tekib ka olukord, et erinevate valdkondade poliitikad ei ole omavahel kooskõlas. Näiteks kui kõrghariduses on Türgi riik, kust me soovime välisüliõpilasi leida, siis majanduspoliitikas ei oma Türgi mingisugust tähtsust,” selgitas Kirss.

Eestisse saabuva välistöölise jaoks on suurimad probleemid seotud informatsiooni kättesaadavusega, ütleb Balti uuringute instituudi analüütik Kristjan Kaldur. “Tegelikult puudub neil teadmine sellest, missuguseid teenuseid ja kust nad võiksid saada, missuguses kvaliteedis ja ulatuses, sest see informatsioon on väga killustatud erinevate veebilehtede ja ametkondade vahel,” rääkis Kaldur.

Probleemiks on ka eesti keele õppe atraktiivsus. “Sundusega, nagu ka meie uuring näitas, ei saavuta mitte midagi. Hoolimata sellest, et inimesed on motiveeritud eesti keelt õppima, ei näe nad tegelikult Eestis selle kasutamise järele väga suurt vajadust, sest ta saab oma suhtlusringkonnas inglise või mõnes teises keeles hakkama. Seega tuleb eesti keele õpet kuidagi muuta atraktiivsemaks kui seda seni on tehtud,” jätkas ta.

Kalduri sõnul teeb siia saabuvatele välistöölistele muret ka liigne bürokraatia erinevates elamislubade taotlemisega seotud ametites. “Seda eelkõige politsei- ja piirivalveameti teenindusbüroodes, kus välismaalased, kes tahavad saada teenindust inglise keeles seda väga sageli ei saa, hoolimata sellest, et nad on valinud järjekorraautomaadis ingliskeelse nupu või broneerinud selle internetis inglise keeles. See on viinud sellise olukorrani, et ülikoolide tuutorid või ettevõtete personalijuhid võtavad välismaalased ise käe kõrvale ja viivad nad politsei- ja piirivalve teenindusametisse, kus nad tõlgivad välismaalase ja ametniku vahel kogu vajaliku informatsiooni,” ütles Kaldur.

Probleem on veel ka näiteks inglisekeelsete lasteaia- ja koolikohtade puudus, mis nii mõnigi kord saab Eestisse tuleku takistuseks.

Meie tööturul on aga kõrgelt kvalifitseeritud tööjõust puudust ja Eesti tööjõuturg ei suuda sellele vajadusele vastata. Sellepärast ei maksa karta, et välistööjõud kellegi töö ära võtaks, räägib Kirss. “Kui me räägime sissetulekute tasemest, siis Ida-Euroopa riigid on need, kus Eesti palgatase võiks olla atraktiivne. Samas kui me räägime sellest, et Eestis on inimestel suuremate ja vanemate riikidega võrreldes suhteliselt lihtne karjääri teha, siis oleks meil võib-olla atraktiivseid võimalusi pakkuda ka noortele Lääne-Euroopa ülikoolilõpetajatele,” selgitas ta.

Allikas: Eestisse saabuvad võõrtöölised peavad suurimaks probleemiks info killustatust, ERR