“Riiki laste tegemisse kaasata ei maksa, siin usaldaksin ma pigem erainitsiatiivi,” vastas majandusanalüütik Hardo Pajula eile Aqva konverentsikeskuses toimunud arvamusliidrite lõunal küsimusele, mida teha selleks, et peatada ühiskonna vananemine ning et sünniks rohkem lapsi.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna tõdes, et lapsi kasvatavatel peredel on Eestis tunduvalt raskem hakkama saada ja edu saavutada kui ilma lasteta inimestel.

“Loll saab kirikus ka peksa, ammugi siis veel pangas,” oli Pajula vastus talle esitatud küsimusele pensionifondide usaldusväärsuse kohta.

Vaatamata Hardo Pajula humoorikale lähenemisele möödus debatt nii mõnegi külalise arvates üsna depressiivsetes toonides, sest mitme esineja jutust jäi kõlama vananeva ühiskonna tulevikku pigem tumedates toonides näitav noot.

Praxise analüütik Andres Võrk tõi oma sõnavõtus välja, et kui praegune vanaduspensioni süsteem jääb kehtima, toob see kaasa selle, et 2060. aastaks on meil iga 100 tööga hõivatu kohta 80 vanaduspensionäri. “See valmistab muret,” tõdes Võrk.

Tema sõnul suureneb tulevikus lõhe rikaste ja vaeste pensionäride vahel veelgi. Selles mängib oma rolli asjaolu, et ka teenuse pakkujaid jääb vähemaks, teenuste hinnad kallinevad ning isegi kui inimene on pensioni kogunud, selle maksejõud väheneb.

“Pension sõltub sellest, kui kõrge on inimese enda palk. Inimene, kes töötab kogu elu, 43 aastat, saab suure tõenäosusega kaks korda suuremat pensioni kui praegu, aga see jääb ootustele siiski alla,” rääkis Andres Võrk ja pakkus lahendusena välja pensioniea jätkuva tõstmise 69. eluaastani, mille tulemusena on rohkem tööl käivaid inimesi ja pensionikulusid vähem.

Iga kümne aastaga peaks Võrgu nägemusel pensioniiga tõusma aasta võrra. Ja kui praegu tuleb iga pensioniaasta kohta 2 tööaastat, siis tulevikus on see 2,2.

Omaette küsimus on analüütiku arvates aga inimeste tervises ja vaimses võimekuses – kas inimene jõuab töötada 69. eluaastani? “Tegelikult tullakse praegugi enne pensioniiga töölt ära, lahkutakse muude skeemide kaudu,” lisas Võrk ja rõhutas, et sotsiaalkaitsesüsteemi tuleb targalt kujundada, see peab inimesi suunama tervislikult elama, ise pensioniks säästma. Võrgu hinnangul on ainus võimalus saada kõige tervemaks rahvaks. Tema kinnitusel on oluline, et inimesed ei langeks vaesusesse ja säiliks motivatsioon töötada. Selleks tuleks võimaldada töö ja pereelu suuremat ühendamist.

Ajakirja 60+ peatoimetaja Eve Rohtla meelest on probleemiks ka vanemate inimeste võimalused leida tööd. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna arvates on pikaaegse töötamise taga eelkõige tahe.

“Pensioniiga on praegu paigas, aga tegelikult võiks see olla vaba. Iga inimene soovib elada paremini, selleks tuleb tööd teha. Aga neile, kes ei suuda tööd teha, peaks olema tagatud mingi standard. Riik peaks igati toetama ümber- ja täiendusõpet,” avaldas Tsahkna arvamust. Tsahkna leidis, et omastehooldus on valdkond, kus riik võiks pakkuda paremat teenust, et tööealised ja töövõimelised inimesed pääseksid tööturule, selmet tegeleda kodus sotsiaaltööga.

Üks võimalus, kuidas muuta vanemaealisi töötajaid ka tööandja jaoks atraktiivsemaks, oleks Andres Võrgu hinnangul neile kehtestatud madalam sotsiaalmaksu määr.

Andres Võrgu sõnul on numbrite järgi Eesti tööhõivemäär üks Euroopa kõrgemaid. “Eestis on seltskond hea tervisega inimesi, kes töötavad nii kaua, kui saavad. Teine seltskond on töölt lahkunud, võib-olla elatakse piirkonnas, kus tööd pole. Kui pensioniiga tõstaksime, oleks sama seis – need, kellel on tervis hea, töötavad edasi. Raske töö tegijate puhul ei ole reaalne, et nad säilitavad töövõime 65. eluaastani.”

Debatil sõna võtnud teletöötaja Tuuli Roosma arvates peaks vanemate inimeste roll olema väärtustatud, et igal inimesel oleks oma ülesanne täita. “Praegu saame kokku ja justkui kaasame vanureid, aga tegelikult seda ei tehta. Tänaste vanurite probleem on, et neid ei kaasata, tulevikus on jälle mure selles, et tööealised ei suuda pensionäre üleval pidada,” jagas Roosma oma nägemust.

Arvamuslõuna teises pooles arutlesid kohaliku kogukonna noorte ja eakate probleemide üle Rakvere reaalgümnaasiumi huvijuht Maria Kams, Rakvere linnavolikogu esimees Marko Torm ja perearst Maire Suurkivi.

Virumaa arvamusliidrite kohtumist korraldavad Virumaa Teataja ja Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.