Eesti Nooremarstide Ühendus (ENÜ) alustas koostöös poliitikauuringute keskuse Praxisega rahvusvahelist projekti, mille eesmärgiks on residentuuriõppe erinevate tahkude kaardistamine Balti riikides ning arutelu algatamine erinevate osapooltega residentuuriõppe kvaliteedi tõstmiseks.
 
„Tuleviku arstiabi sõltub otseselt arstide kliinilisest pädevusest ning see omakorda omandatakse peamiselt residentuuriõppes,“ märkisid nooremarstid. „2014. aastal viis ENÜ arst-residentide seas läbi küsitluse, kus tulid ilmsiks mitmed vajakajäämised tänases eriarstiõppes.“

ENÜ lisas, et kontaktid teiste Balti riikide noorte kolleegidega on näidanud, et sarnased probleemid on ka mujal. Seetõttu ühendatakse jõud Läti, Leedu, Soome ja Norra arst-residentidega. Projekti metoodilise poole eest hoolitsevad Praxise analüütikud ja Rootsi Karolinska instituudi meditsiinihariduse eksperdid.

„Projekti raames kaardistame Eesti residentuuriõppe hetkeseisu (sh õppekvaliteet, haiglate koolitusvõime, teoreetiline koolitus, tagasiside koostamine ning individuaalse arengu hindamine), leiame üles kitsaskohad ning algatame kõigi osapooltega arutelu, mille lõppsihiks on vajalike muudatuste sisseviimine,“ kirjeldasid nooremarstid ideed. „Tegu on esimese katsega vaadelda Eesti ja naaberriikide eriarstiõppe tervikpilti, kaasates sellises mahus kaasaegset rahvusvahelist kompetentsi.“

Projekti kestvus on ligikaudu kolm aastat (2016 – 2019). Selle raames toimuvad rahvusvahelised kohtumised, õppevisiidid, riigisisesed arutelud igas Balti riigis. Lisaks valmivad kõikides Balti riikides vaheraportid ja artiklid ning toimub rahvusvaheline meditsiinilise õppetöö ja -korralduse kvaliteedile suunatud konverents.

Projekti maksumuseks on ligi 100 000 eurot, millest 50 protsenti on ENÜl olemas. Ülejäänud summa kokkusaamiseks otsivad nooremarstid kaasfinantseerijaid. Seejuures üheks õlekõrreks on sotsiaalministeerium, kellelt soovitakse kahel järjestikusel aastal (2017. ja 2018. aastal) toetust 10 000 euro ulatuses aasta lõikes.