Eestis on viimastel aastatel hoogsalt tegeletud noorte teadushuvi äratamisega, selgub täna avaldatud Praxise analüüsist, mille tellis Eesti Teadusagentuur. Ajavahemikus 2007- 2011 on toimunud enam kui 250 noortele mõeldud algatust, mille eesmärk on olnud soodustada huvi teaduse ja tehnoloogia, teadlase ja inseneri elukutse vastu. Iseasi, kas need on soodustanud ka sügavama huvi teket.

Igas vanuses noortel on olnud võimalus võtta osa väga erinevatest võistlustest, töötubadest, teadus- ja tehnoloogiapäevadest, näitustest ja kursustest. Vaadeldud ajavahemikus lisandus hulgaliselt uusi teaduse populariseerimise tegevusi ja nende korraldajaid.

“Tore on tõdeda, et ligi pooled Praxise analüüsitud teadushuvi äratavad tegevused on olnud üle-eestilised. Igas Eesti piirkonnas on leidunud lastele ja noortele vähemalt mõni võimalus teha midagi teaduse ja tehnoloogiaga seotut,” märgib analüüsi üks autoreid, Praxise analüütik Laura Kirss. Ta lisab, et iseasi on see, kas noored ja nende juhendajad või vanemad on need võimalused üles leidnud.

Ohuks peab analüütik seda, et vaadeldud tegevuste seas oli vähem neid, mis kestsid kauem ja tekitasid osalejas sügavama isikliku huvi, rohkem oli ühekordseid üritusi ja projekte. Selgus, et palju oli üksiktegevusi, mis tekitasid teatud tegevuse või valdkonna vastu huvi, kuid nende lõppedes ei leidunud jätkutegevusi, mis arendanuks õpilase huvi edasi. Suurem osa tegevusi on seni olnud mõeldud kolmandale kooliastmele ja gümnaasiumile, jättes tagaplaanile nooremad õpilased.

“Need asjaolud võivad takistada sügavama teadushuvi tekkimist,” tõdes Kirss. Ta rõhutas, et kui õpilasel ei teki oma huvialavalikuid tehes varakult võimalust teadushuvi arendavaid tegevusi valida, võib teadushuvi jäädagi välja arendamata ja see võib omakorda peegelduda hilisemas karjäärivalikus.

“Soovitame liikuda süsteemsema hariduskäsituse poole ja arendada üksikprojektide pakkumise kõrval välja teadushuvihariduse mitmekesised võimalused,” võttis Kirss analüüsi tulemuse kokku. Analüüsi autorite ettepanekul võikski teaduse populariseerijate järgmine eesmärk olla keskendumine pikaajalistele tegevustele.

Aruandega saab tutvuda siin ja samateemaline artikkel on kättesaadav Praxise blogis.

Allikas: Eesti noored vajaks võimalusi sügavama teadushuvi arendamiseks, ERR