Meeste ja naiste tööturgu võrrelnud teadlased leidsid, et naiste palganumber on Eestis endiselt meeste omast väiksem ning enamgi veel: mida rohkem on naisel lapsi, seda vähem on tal lootust paremale palgale.

Uurimiskeskuse Praxis eile avalikustatud uurimistulemused kinnitavad mõne aasta taguseid andmeid, et naised saavad Eestis endiselt vähem palka kui nende sama tööd tegevad meeskolleegid.

Teadlased leidsid, et keskmiselt on naiste palganumber meeste omast veerandi võrra väiksem. Näiteks kui mehed teenivad tööstuses 6769 krooni, siis naised saavad sama töö eest palka ligi 5000 krooni kuus.

Madal enesehinnang

Eestis on meeste ja naiste vaheline palgaerinevus seega suurem kui enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Eestis makstakse naistele vähem palka ka Ida-Euroopa riikidega võrreldes, leidsid teadlased.

Üks uuringu autoreid, Praxise analüütik Epp Kallaste rääkis, et Eesti naiste madalamaid palku võib põhjendada sellega, et naised on tööotsinguil meestest passiivsemad, küsivad tööle minnes vähem tasu ning on madalama enesehinnanguga. Lisaks on oluline seegi, et naiste ja meeste tööpõld ei kattu.

Uurimuse teine autor, Eesti panga analüütik Tairi Rõõm selgitas, et näiteks teeninduses, kus ongi madalamad palgad, töötavad enamasti vaid naised. Ta nentis, et samas ei näita seekordne uuring täpselt, kui suured palgavahed ühes või teises valdkonnas meeste ja naiste vahel on.

Kallaste sõnul tõi uuring välja, et kui üle poolte naistest oleks nõus asuma tööle 2000 krooniga, siis selliseid mehi oli vaid kolmandik. «Mehed lähtuvad juba tööotsimisel suuremast palgast kui naised,» selgitas Kallaste.

Olulist rolli mängivad naiste palga juures ka lapsed. Nimelt selgus küsitluse käigus, et mehe palka peres kasvavate laste arv ei mõjuta, küll aga naise oma. Põhjus ei ole selles, et lapseootel koju jäävad naised otseselt rahas kaotaksid, vaid nad kas ei suuda või ei taha hiljem tööturul konkureerida.

See on raskem, sest ajal kui naine kodus väikest last kasvatab, pole tal võimalust end koolitada. Tema endises töökohas võib aga kasutuses olla juba uus tehnoloogia, mida ta kasutada ei oska. «See langetab enesehinnangut ja soovi tööturule naasta,» nentis uuringufirma analüütik Kallaste.

Teadlaste aastatepikkuse uurimistöö tulemustest hoolimata ei jaga siiski ka paljud naisfirmajuhid nende seisukohti, leides, et palga maksmisel pole vahet, kas töötaja on mees või naine.

Olukord parem kui varem

Tartu ettevõtja, jalatsitööstuse AS Samelin juht Leida Kikka ütles, et nende ettevõttes ei sõltu palk mingil juhul sellest, kas töötaja on mees või naine. «Kui autojuht oleks naine, ei saaks ta kindlasti madalamat palka kui praegu sellel kohal töötav mees,» põhjendas ta.

Kikka leidis, et kõik sõltub ikka inimesest endast. ELi riikidest suuremat erinevust meeste ja naiste palkades põhjendas ta naiste vähese julgusega asuda vastutusrikkale kohale. Läänes on see tema sõnul teisiti ning Eestis kammitsevat naisi ka eelarvamus, et mees kui perepea peab rohkem teenima.

Siiski nendivad ka seekordse uuringu eestvedajad, et praegune olukord on palju parem kui üheksakümnendate aastate alguses. «Konkurents surub diskrimineerivad tööandjad turult välja ning selle tulemusel vähenevad omakorda palgaerinevused,» osutas Epp Kallaste.

Naiste palga osakaal

Naiste palga osakaal meeste palgast Euroopa Liidu riikides

Portugal 94,1 %

Belgia 92,7 %

Itaalia 91, 4 %

Taani 89,6 %

Prantsusmaa 89,2 %

Hispaania 85,7%

Leedu 84 %

Läti 84 %

Saksamaa 80,6 %

Iirimaa 80,2 %

Soome 80 %

Rootsi 80 %

Holland 78,9%

Austria 78,9 %

Suurbritannia 75,7%

Eesti 75,7%

Allikas: Eurostat

Naise tunnipalk kroonides

kokku 25,81

Kõrgemad ametnikud ja juhid 45,53

Tippspetsialistid 35,18

Keskastme spetsialistid 27,84

Ametnikud 24,23

Teenindus- ja müügitöötajad 16,12

Põllumajandus- ja kalandustöötajad 16,94

Oskus- ja käsitöölised 21,62

Masinaoperaatorid 22,43

Lihttöölised 13,38

2001. aasta andmed

Mehe tunnipalk kroonides

kokku 34,09

Kõrgemad ametnikud ja juhid 54,55

Tippspetsialistid 47,32

Keskastme spetsialistid 40,02

Ametnikud 32,60

Teenindus- ja müügitöötajad 22,09

Põllumajandus- ja kalandustöötajad 18,50

Oskus- ja käsitöölised 27,71

Masinaoperaatorid 26,44

Lihttöölised 18,69

2001. aasta andmed

Allikas: Eesti naised küsivad töö eest vähe palka, PM