Eesti on seadnud eesmärgi jõuda tööjõu tootlikkuse tasemelt 80 protsendini ELi keskmisest aastaks 2020. Kuigi Eesti tööjõu tootlikkuse kasv on olnud Euroopa keskmisest kiirem, siis viimastel aastatel on kasvutempo märgatavalt raugenud ning seatud sihte on ebatõenäoline saavutada

Artiklis arutleme selle üle, mis on peamised probleemid ning mis võiks olla tootlikkuse kasvu allikad, et vältida Eesti sattumust nn keskpärasuse lõksu (ingl medium income trap). Tootlikkuse kasvu mõjutavad mitmed tegurid, keskendume neist kolmele: tehnoloogiline areng ja teadmistepõhine ettevõtlus ning ettevõtlust soosiv ärikeskkond.

Madala tootlikkuse üks põhjusi on see, et nii Eesti majanduse kui ka ekspordi struktuur on endiselt kaldu madalama lisandväärtusega tootmise suunas ning Eesti ettevõtjad on jätkuvalt liialt sõltuvad tööjõumahukatest tegevustest. Kuigi innovaatilist ettevaõtete osatähtsus Eestis on EL keskmisel tasemel, siis enamik neist on seotud protsessiuuendustega, nii toote- organisatsiooni kui turundusuuenduste poolest jääme selgelt ELi keskmisele alla. Lahendustena rõhutatakse artiklis ettevõtete (eriti VKEde) ja teadusasutuste vahelise koostöö ja teadmiste ülekande vajadust, IKT kasutuse laiendamist kõikides ärivaldkondades, ettevõtete müügivõimekuse kasvu ja väärtusloome ahelas ülespoole liikumise toetamist.

Teise olulise väljakutsena tuuakse artiklis välja vajadus leida lahendused, kuidas aidata varases faasis ettevõtjatel jõuda väljakujunenud ettevõtlusesse, eriti arvestades varase ettevõtluse ambitsioonikust innovatsiooni ja rahvusvahelistumise suunal. Lahendusena puudutatakse artiklis nii ettevõtlushoiakute- kui oskuste arendamist, kapitali kättesaadavuse laiendamist, innovatsiooni toetamist.

Kolmanda teemade ringina puudutab artikkel maksusüsteemi mõju töökohtade loomisele, esitades seejuures küsimuse, kas Eestil ei oleks aeg mõelda ka vara kõrgema maksustamise peale ning arutletakse ka sotsiaalmaksu võimalike muudatuste mõju üle.

Loe artikli tervikteksti siit!