Katrin Pihor, Jane Matt / Praxis

OECD indeksi kontekstis tuleb arvestada, et tegemist ongi juba maailma arenenumate riikide klubiga ning olla nende hulgas viimane tähendab ikkagi kuulumist maailma 34 arenenuma riigi hulka. Muret peaks pigem tekitama see, kas Eestil on tulevikus potentsiaali liikuda selles seltskonnas ülespoole – ehk arendada oma majandust ja elukeskkonda paremini, kui seda suudavad teised OECD riigid.

Tootlikkus kasvab aeglaselt
Paraku on Eesti tootlikkuse kasvutempo olnud viimastel aastatel tagasihoidlik ning meie positsioon näiteks Euroopa keskmisega võrreldes on püsinud paigal. Eesti võibki olla saavutanud pikaajalise tasakaalu ning edasine arenguhüpe on küsitav. Ehk nii nagu rõhutas oma seisukohtades ka IMF, Eestil on suur oht langeda nn keskpärasuse lõksu. Maailmas on vaid üksikuid riike, kes on suutnud jätkata lähenemist rikastele riikidele ka pärast majandusreformidega kaasnevat kiiret kasvufaasi.

Kaasamise madala positsiooni selgutus
Eesti ülimadal positsioon kaasamise valdkonnas on indeksis mõnevõrra üllatav, aga selgitatav. Ühelt poolt on põhjus sama – oleme harjunud nägema end kõrgetel kohtadel võrdluses teiste siirderiikidega, näiteks USAID ja Freedom House’i Nations in Transiti indeksites. OECD indeksi puhul võib Eesti madalat positsiooni, vähemalt kaasamise valdkonnas, seostada ka metoodikaga. Kodanikuaktiivsust ja kaasatust kajastab indeksis kaks indikaatorit: valimisaktiivsus valimistel ning kodanike ja vabaühenduste kaasatus otsuse tegemise protsessi. Adekvaatsema valdkondliku hinnangu andmine eeldaks ilmselt natuke rohkemate komponentide vaatamist. Valimisaktiivsus on Eestis olnud viimastel valimistel üle 60%, mis on teisi Euroopa riike vaadates pigem keskmine tulemus.

Eraldi arutelukoht on, kuivõrd näitab üldse valimistel osalemise kohustuslikkus kodanikuühiskonna tervist ja sisulist sotsiaalset kaasamist. Seega antud indikaatori kõrge keskmine ei ole päris üheselt mõistetav referents ning riikide pingeritta seadmisel nende valimiaktiivsuse alusel tuleks kindlasti arvesse võtta ka riigi valimissüsteemi.

Küsitav metoodika
Indeksi alaosas, mis vaatab, kuidas toimub riikides poliitikakujundamises osalemine ja kaasatus otsustusportsessidesse, on metoodika veelgi mõistetamatum. Nimelt andmeallikas, millele indeksis viidatakse, Eesti kohta andmeid ei hõlma. Teiseks ei ole võimalik täpsemalt näha, milliste küsimuste alusel koondindikaator moodustati. Seetõttu on siin raske hinnata, miks Eesti koondpositsioon selles valdkonnas niivõrd madal on.