Freedom House’i postkommunistlike riikide arengut käsitleva aruande kohaselt on Eesti 29 riigi hulgas jätkuvalt kõrgel kohal.

Raportis tuuakse esile tagasilöögid Euraasia, Balkani ja Kesk-Euroopa maade demokraatlikus riigivalitsemises – möödunud aastal hinnatud 29 riigi hulgas oli vaid 13 demokraatliku valitsemisega riiki, sealhulgas Eesti. Kuus maad on jätkuvalt ülemineku etapis ja kümme autoritaarse režiimiga, teatas poliitikauuringute keskus Praxis.

Nagu ka 2013. aastal, alanes kogu piirkonnas keskmine demokraatia reiting. Eesti hoiab sarnaselt eelnevale aastale 29 riigi seas teist kohta. Freedom House’i poolt Eesti demokraatia arengu hindamisorganisatsiooniks valitud mõttekoja Praxis analüütik Jane Matt selgitas, et Eestist eespool on vaid Sloveenia, kuid naaberriigid Läti ja Leedu tagapool. Indeksi lõpukohtadel on Valgevene, Türkmenistan ja Usbekistan.

Analüütiku sõnul tegi Venemaa eelmisel aastal läbi suurima kukkumise. Ukraina indeks seevastu tõusis neljas demokraatia indeksi lõigus seitsmest. Freedom House rõhutab vajadust toetada Ukraina teekonda demokraatia suunas ning kutsub üles Euroopa Liitu ja teisi riike toetama Ukrainat nii majanduslikult kui ka poliitiliselt.

Raportis märgitakse, et valitsus jätkab Venemaal, Aserbaidžaanis, Kirgiisias ja Tadžikistanis vabakonna ahistamist, seades vabaühenduste tegevusele seadusandlikke piiranguid. Balkani riikides on Freedom House’i hinnangul probleem meedia sõltumatus ja takerdunud justiitssüsteemi reformid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest paistis silma Ungari, mis kukkus tugeva demokraatiaga riikide rühmast välja pärast seitset aastat järjest langevaid skoore.

Freedom House tunnustab Balti riike selle eest, et vastu on suudetud seista Vene tugeva propaganda mõjule. “Eesti puhul märgitakse positiivselt ära muudatused valimiskorralduses, sealhulgas rahvakogust alguse saanud suund avada poliitika uutele tulijatele. Näiteks vähenes partei asutamiseks vajalik liikmete arv ning alanes kautsjonisumma valimistel kandideerijatele, mis tõi kaasa muudatused praeguses riigikogu koosseisus,” selgitas Matt.

Aruanne toob esile, et Eesti uus valitsus tegeles mullu mitme põhimõttelise teemaga, näiteks rahvusliku julgeoleku tagamise ja seksuaalvähemuste õigustega.

Siiski ei tõstnud Freedom House Eesti demokraatia skoori.

“Vaatamata plussmärgiga arengutele ei pidanud Freedom House vajalikuks Eesti demokraatia skoori tõsta, sest reformide mõju avaldub ja kinnistub pikema aja vältel. Arvestades seda, et 29 siirderiigist langes demokraatia reiting lausa 12 riigil, on tulemus väga hea,” ütles Matt.

Freedom House rõhutab, et autoritaarsete riikide agressiivsuse taustal on tähtis demokraatia pooldajate tahe võidelda korruptsiooni, võimuliialduste ja äärmuslike või populistlike parteide esiletõusu vastu. Indeks annab demokraatia olukorrale hinnangu eelmisel aastal toimunud sündmuste, poliitiliste otsuste, vastuvõetud regulatsioonide ja ühiskondlike liikumiste alusel. Aruanne keskendub seitsmele teemale: demokraatlik riigijuhtimine, valimised, kodanikuühiskond, meedia sõltumatus, demokraatlikud omavalitsused, õigusraamistik, korruptsioon.

Eesti demokraatia olukorda hindasid Freedom House’i tellimusel ja ühtse metoodika järgi mõttekoja Praxis eksperdid Jane Matt, Hille Hinsberg ja Rauno Vinni.

Allikas: Eesti hoiab Freedom House'i demokraatia indeksis teist kohta, ERR