Poliitikauuringute keskuse Praxis vastvalminud poliitikaanalüüsist «Kuidas kiirendada Eesti tervishoid infoajastusse?» selgus, et digiretsepti aktiivsed kasutajad näevad selle mittekasutajatega võrreldes uuenduses rohkem positiivset.

Aprillikuus läbi viidud küsitluse raames küsiti tervishoiutöötajate käest, mida on digiretsept nende jaoks muutnud. Kõige sagedasem ehk tervelt 60 protsendi vastajate arvamus oli, et ajakulu on suurenenud, kuigi tubli viiendik leidis, et nende jaoks on ajakulu hoopis vähenenud.

Ligi pool vastajatest hindas, et suurenenud on retsepti väljastamise mugavus ja vähenenud vigade tekkimise võimalus. Samal ajal aoli märkimisväärselt ka neid, kes vastupidiselt arvasid, et mugavus on vähenenud või siis vigade tekkimise võimalus suurenenud.

Küsitlusest koorus välja kindel muster, mis kordus kõikide uuritud tegurite osas – digiretsepti kasutajad näevad enam positiivset. Näiteks arvasid digiretsepti kasutajad oluliselt sagedamini võrreldes digiretsepti mitteväljastajatega, et tänu uuendusele on retsepti väljastamise ajakulu vähenenud.

Samal ajal neid, kes hindasid ajakulu suuremaks, oli mõlemas grupis sisuliselt ühepalju.

Üsna huvitava, kuigi mitte üllatava ning eelmist leidu kinnitava tulemuse andis küsimus, kuivõrd eelistavad arstid praeguse süsteemi ja korralduse juures digi- või siis paberretsepti. 137 vastaja hulgas tuli tulemuseks 85 digiretsepti eelistajat 72 paberretsepti eelistaja vastu.

Samal ajal, analüüsides eelistusi selle põhjal, kas vastajad juba kasutavad digiretsepti, tuleb selgelt välja mujalgi kinnitust leidnud tõsiasi – digiretsepti kasutajate puhul on selle eelistamise tõenäosus märkimisväärselt suurem võrreldes nendega, kes digiretsepti aktiivselt ei kasuta.

Küsitlusele vastasid arstid, juhtivõed ja administratiivtöötajad. Enamiku küsitletutest moodustasid arstid.

Allikas: Digiretsepti kasutajad hindavad uuendust positiivsemalt kui mittekasutajad, PM