Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ütles, et hiljutisest uuringust nähtuvate arstiõppe probleemidega ollakse juba ammu kursis ning liit püüab survestada sotsiaalministeeriumit residentuurikohtade arvu suurendama.

“Praxise analüüsi tulemused ei ole üllatuslikud, arstiõppe ja residentuurikorralduse probleemid on arstide liidule juba pikka aega teada, oleme neist rääkinud ja teinud lahendusettepanekuid,” ütles Rehemaa ERR-i uudisteportaalile.

Rehemaa rääkis, et viimati saatis liit ettepanekud tänavu kevadel sotsiaalministrile seoses kavaga suurendada vastuvõttu arstiteaduskonda. “Tõime välja mitu lisatingimust, mis samal ajal tudengite arvu suurendamisega tuleks kindlasti täita. Nende hulgas olid ka õppejõudude palgatõus ning praktikakohtade ja juhendajate arvu kasv ning residentuurikohtade arvu suurendamine. Meie teada tegi minister haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku ainult vastuvõttu suurendada, teisi tingimusi ei lisatud,” märkis Rehemaa.

Ta lisas, et vastuvõtu suurendamist erialaõppesse on arstide liit koos nooremarstide ühendusega nõudnud järjekindlalt juba kümmekond aastat. Rehemaa lausus, et residentuurikohtade arvu suurendati 120-lt 145-le alles 2012.a, kui arstide liit ei olnud muidu nõus alla kirjutama koolitustellimuse konsensusleppele. “Ülikool on leidnud võimaluse avada mõned kohad rohkemgi, kuid uuringus osalenute arvates sellest siiski ei jätku,” nentis ta.

“Samuti oleme koos residentidega korduvalt teinud sotsiaalministeeriumile ettepaneku suurendada seaduslikke võimalusi Eestis erialata arstina ehk niinimetatud üldarstina töötamiseks. Praegu võib ilma erialata iseseisvalt töötada ainult kiirabis. Sotsiaalministeerium peab praegusi võimalusi piisavateks ja seadusemuudatusi algatada ei plaani,” sõnas Rehemaa.

Rehemaa tunnistas, et kahtlemata on ebakindel tulevik ja piiratud spetsialiseerumisvõimalused tänaste arstitudengite jaoks olulised põhjused Eestist lahkumiseks ja palk võibki olla esialgu teisejärguline.

“See on mõistetav, sest pärast kuueaastast stuudiumi, kus pidi majanduslikult hakkama saama vanemate rahakoti, pisikese õppetoetuse ja öövalvete teenistusega, võib arsti palk päris korralik tunduda. Kui aga eriala on juba omandatud, pere loodud ja saanud selgeks, mida arstitöö tegelikult tähendab, siis muutub ka suhtumine töötasusse.”

Rehemaa sõnul muutub residentuuri lõpetanute hulgas määravaks ka töökoha saamine Eestis, sest kuigi meil on arste vähe ja patsientide järjekorrad pikad, luuakse uusi töökohti puuduliku rahastamise tõttu vähe.

Mõttekeskuse Praxis ja Eesti arstiüliõpilaste seltsi koostöös hiljuti avaldatud poliitikaanalüüs näitab, et Eesti noorarste ei motiveeri välisriiki siirdumisel üksnes kõrgem töötasu, vaid ka residentuurikohtade vähesus ning piiratud karjäärivõimalused.

Allikas: Arstide liit: arstiõppe probleemid on meile juba ammu teada, ERR