Vastuseks psühhiaatrite eilsele süüdistusele, et riik ei tee midagi rahva vaimse tervise parandamiseks, teatas sotsiaalministeerium, et teeb juba arengukava, mille alusel küsida valitsuselt vaimse tervise heaks 50 miljonit krooni.
Koostatav arengukava näeb ette, et sellest summast kulub näiteks koolivägivalla ennetamise programmi peale 16 miljonit ja avalikkuse teavitamiseks vaimse tervise küsimustes 3 miljonit krooni.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe kinnitas, et tegevuskava peaks lõplikult valmima juuliks.
Eesti vaimse tervise alal on kõige teravamateks probleemideks suur enesetappude arv, psüühikahäirete sagenemine ja sõltuvushäirete suur hulk, ütles Eesti Psühhiaatrite Seltsi juhatuse esimees ja Wismari haigla peaarst Valdur Jänes.
Uuringufirma Praxis tunamullu koostatud aruanne eestlaste vaimse tervise kohta näitab, et Eesti tööealisest elanikkonnast kannatab stressi all ligi 87 protsenti. «Olukord ei ole varasemaga võrreldes väga palju halvemaks muutunud, samas pole olukord ka paranenud,» märkis Jänes.
Võitluse nende probleemidega teeb Jänese sõnul eriti raskeks vaimse tervise valdkonna ebapiisav rahastamine ning psühhiaatrite puudus.
Jänes rääkis, et 2002. aastal esitasid psühhiaatrid sotsiaalministeeriumile Eesti vaimse tervise poliitika alusdokumendi, kus kirjeldasid valitsevat olukorda, kuid nende teada ei ole riik sellele reageerinud.
Pärgmäe sõnul arvestatakse aga psühhiaatrite koostatud dokumendiga ka praeguse arengukava koostamisel.
Jänes rääkis, et Eestis läheb tervishoiu rahast ainult neli protsenti psühhiaatrilisele abile, samas kui Maailma Tervishoiuorganisatsiooni soovitusel peaks minema kuus protsenti.
Probleemiks on Jänese sõnul ka psühhiaatrite puudus. «Soome arstidega võrreldes peab üks Eesti psühhiaater jõudma teha kolm korda rohkem tööd,» ütles Jänes.
Haigekassa avalike suhete osakonna juhi Anne Osveti sõnul on psüühikahäiretele mõeldud ravikulutuste arv pidevalt kasvanud ja enamik psüühikahäirete ravimiseks mõeldud ravimeist on 100-protsendilise soodusmääraga.
Psühhiaatrite suur koormus
Võrdluses arenenud riikidega on meil psühhiaatreid 1,52 korda vähem, eriti suur on erinevus haiglavälises süsteemis.
Eesti psühhiaater teeb aastas 20002400 vastuvõttu, Põhjamaades on see näitaja ligi 1000 vastuvõttu.
Eesti vaimse tervise alal on kõige teravamateks probleemideks suur enesetappude arv, psüühikahäirete sagenemine ja sõltuvushäirete suur hulk.
Suitsiidide ennetamiseks on kõige olulisem teadlikkuse suurendamine depressioonist ning psühhiaatrilise abi parem kättesaadavus.
Allikas: psühhiaatrite ühendused