Statistikaameti andmeil väheneb Eesti rahvastik võrreldes 2015. aasta algusega 2040. aastaks 130 000 inimese võrra. Kuid nagu vähenemisest üksi veel vähe oleks – meie rahvastik ka vananeb: 2040. aastaks on ühe üle 65-aastase inimese kohta praeguse kolme asemel vaid kaks tööealist inimest.

Äripäev leiab, et meil on praegu viimane aeg hakata tegutsema selles suunas, et kroonilist tööjõupuudust vähendama hakata. Üks valdkondadest, mis töökäte puuduse all ägab, ongi just kaubandus.

Toome kodusolijad tööle
Esimene võimalus on kaubandusse lisakäsi leida nende elanikkonna gruppide seast, kes praegu tööjõuturult vähem või rohkem väljas on. Noored, kes soovivad endale taskuraha teenida. Lastega kodus olevad emad, kes on huvitatud osaajaga tööl käimisest. Vähenenud töövõimega inimesed. Pensionärid, kes endale pensionilisa soovivad teenida.

Praxise 2015. aastal koostatud teemapaber töökäte puudusest toob välja, et kui vaadata vanemaealiste olukorda tööturul, siis võib märgata, et tööhõive määr hakkab langema ja töötute hulk tõusma just vanuses 50-54. Samuti on vanemaealiste inimeste hulgas kõige enam pikaajalisi töötuid.

Kaubandus on nii pensioniealiste kui ka noorte ja lapsega kodus olevate vanemate hõivesse (tagasi)toomiseks vägagi sobiv valdkond, sest lihtsamate ametikohtade puhul õpetatakse inimene sageli välja kohapeal ning kõige olulisem on hoopis tahe tööd teha. Ja muidugi tervis.

Samas on nende inimgruppide puhul vaja ka seadusandja tuge, sest kuigi näiteks vanemahüvitise süsteemi on muudetud tööl käimist soosivamaks, siis alaealiste töötamise paindlikumaks toimimiseks on vaja seadusemuudatusi.

Kasutamata võimalused hariduses
Teine oluline teema on meie haridussüsteem. Praxise teemapaber töökäte puudusest edastab karmi fakti, et tööjõuturult eemalolevate inimeste seas oli 2013. aastal ligi 40 000 mittetöötavat ja -õppivat noort. Terve Pärnu linna täis noori inimesi, kes täidavad oma päevi – millega? Koolist väljalangevus on probleem kõigil haridustasemetel, kuid vaevalt leidub palju kaupmehi, kes tahaksid hakata tegelema näiteks kutsekooli pooleli jätnud noorte ellu, sh tööellu tagasiaitamisega.

See aga ei tähenda, et meil poleks vaja tööandjate panust, et noorte, vähenenud töövõimega inimeste ja pensioniealiste töötajate eripärade ning vajadustega arvestada.

Allikas: Juhtkiri: Kust võtta meile inimesi? Rääkimata tööjõust , Äripäev