Eesti Päevaleht on üheksa nädala jooksul meenutanud valimislubadusi, mille täitmine on olnud ilmvõimatu või mida ei ole suudetud seni ellu viia. Et valijaid seekord enne valimisi jaburate lubadustega ei pimestataks, anname märku, kuidas lubadusi mõista ja mis küsimusi nende kohta esitada.
Praxis kodanikuühiskonna ja riigivalitsemise eksperdi sõnul on kohe näha, kui erakond on teinud platvormiga head eeltööd: programmi fookused on selged, uued ideed põhjendatud, mõjud kaalutud ja kulud läbi arvutatud. „Kuna aga erakonnad ei paista uskuvat, et valijad platvorme üldse loevad, siis nad pistavad sinna sisse võimalikult palju atraktiivseid lubadusi,” lisab ta. „Loodetakse, et iga inimene leiab sellest nii-öelda ostunimekirjast üles just endale meeldiva asja.”
Kuidas leida pakutavate ostude seast üles kaup, mis on kas liiga kallis, ammu vanaks läinud või mida pole kavatsetudki n-ö tarnida?
ESITEKS. Kellele lubadused on mõeldud?
Milliseid inimeste gruppe on eelistatud? Kas rohkem võidab ettevõtja või toetuste saaja? Kui viimati nimetatu, siis kas pered ja lapsed või vanem põlvkond? Need on esimesed asjad, mille valija peaks Hinsbergi sõnul programmist üles leidma.
Suhtekorraldusfirma META ekspert Ott Lumi, kes on ka ise valimiskampaaniaid korraldanud, soovitab lubadusi filtreerida eelkõige läbi maailmavaatelise prisma. „Tasuks võtta näiteks nelja parlamendierakonna lubadused mõnes valdkonnas ja vaadata, milline neist on enim sinu mõistuse ja südamega kooskõlas,” suunab Lumi.
TEISEKS. Mis sorti lubadus on välja käidud?
Praxis on oma valitsemise valvurite projektis jaganud lubadused kolme kategooriasse.
••Üldine seisukoht
See on loosunglik lubadus või väide, mis oleks justkui õhust võetud. „Pole tal seost mingi probleemiga, pole kindlat eesmärki, ei saa aru, mis kasu sellest tegevusest reaalselt on ning kuidas teda ellu viiakse. Aga ilusti kõlab!” selgitab Hinsberg.
Näiteks selline lubadus: „Pensionitõusu eelduseks on aruka ja konservatiivse majandus- ja rahanduspoliitika jätkamine.” Sellise arvamusega on raske vaielda, aga korras rahandus ei too iseenesest pensionite tõusu. Mismoodi kavatsetakse luua seos majanduse kasvu ja pensionite vahel?
•• Elluviimine ebamäärane Selline lubadus sisaldab Hinsbergi sõnul head mõtet, kuid selle teostamiseks pole seatud konkreetset eesmärki ega kirjeldatud tegevusi. „Ammugi pole näha, kui palju aega läheb tulemuse saavutamiseks või milliseid kulusid see kaasa toob,” täpsu
Selline lubadus sisaldab Hinsbergi sõnul head mõtet, kuid selle teostamiseks pole seatud konkreetset eesmärki ega kirjeldatud tegevusi. „Ammugi pole näha, kui palju aega läheb tulemuse saavutamiseks või milliseid kulusid see kaasa toob,” täpsustab ta.
Näiteks lubadus parandada arstiabi kvaliteeti. Sellise plaani vastu ei ole keegi, aga lahendusi saab olla mitu ja jääb segaseks, millist lahendust erakond eelistab.
•• Konkreetne tegevus
Lubadus on sõnastatud eesmärgina, mille saavutamist on võimalik hinnata. Näiteks sobib järgmine lubadus: „Alkoholi ja tubaka tarvitamise vähendamiseks vaatame üle riikliku alkoholi- ja tubakapoliitika ja karmistame karistusi nende alaealistele kättesaadavaks tegemise eest.” Hinsberg selgitab: „Siin saab lubaduse täitmist tagantjärele hinnata: kas alkoholipoliitikat muudeti ja kas tarbimine vähenes.”
KOLMANDAKS. Kas lubadusel on šanssi valimised üle elada?
Ott Lumi sõnul on peamine kahelda lubaduse teostatavuses. „Vähestel neist on kombeks täiel määral täituda,” hoiatab ta.
Erakondadel on alati lubadusi, millest nad ei taha koalitsioonilepingut sõlmides taganeda, ja teisi, mis kähku laualt kaovad. Neid saab Lumi sõnul eristada selle järgi, millistest lubadustest räägivad oma kampaaniates erakonna neli-viis võtmepoliitikut – nende lubadustest ei loobuta.
ütleb, et tuleb tajuda, kas mingi lubadus on selles valdkonnas mikromuudatus, näiteks rajada välisesinduse Brasiiliasse, või suur ja mõjukas samm, näiteks korrastada kohalike omavalitsuste ülesanded.
Seda on lihtne hinnata, kui otsida internetist, mis seisus asjad parajasti on ja kuidas probleemi on püütud varem lahendada. „Nii saab selgeks, kas on tegu uue algatusega või nii-öelda habemega teemaga,” tõdeb Hinsberg.
Suurepärane näide on kõigi erakondade praegune soov rääkida julgeolekust, mille puhul põhimõttelised asjad on tegelikult üle erakondade kokku lepitud. „Seepärast ei peaks kuulama, kus üksteist julgeoleku tagamisega üle trumbatakse, vaid uurima, milliseid muid riigielu küsimusi peavad kõik parteid nii oluliseks, et nende lahendamises kokku leppida,” soovitab Hinsberg.
Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla lisab veel ühe valimislubaduse elujõu näitaja – maksumuse. „Väga kallist lubadust pakutakse välja üldse harva ja kui seda ka tehakse, siis sellest loobumine on ka keeruline,” selgitab Toomla.
NELJANDAKS. Mis lubadus maksab?
Poliitikutele meeldivad investeeringud, sest need puudutavad käegakatsutavaid objekte, ütleb Hinsberg.
„Paraku pole enamik olulisi investeeringuid mitte erakondade lubada, vaid need on juba kirjas pikemates plaanides,” rõhutab ta. „Selline lubadus on teiste töö tulemus ja erakond tuleb valijale võõra rahaga kosja nagu Piibeleht.”
Niisiis peaksid poliitikud vastama ka küsimusele, kui palju raha on mingi eesmärgi saavutamiseks tarvis.
Ott Lumi arvates ei ole tavainimesel ilmselt aega lubaduste hinda arvutada, seega parim viis otsust teha on kõrvutada eri erakondade seisukohti. „Pildi avardamiseks tasub kuulata eksperte. Tõsi, nende järgi ei tasu joonduda, sest ka igas eksperdis elavad sügaval hoiakud ja sümpaatiad,” hoiatab Lumi. „Otsus tehke oma peaga.”