Uudelepp märkis intervjuus ERR-i uudisteportaalile, et ilmtingimata ei pea kütuseaktsiisi tõstmisest loobuma, aga valitsus on avalikkusele võlgu sellega seonduva arutelu ja argumendid, kuidas otsuseni jõuti.

“Ma arvan, et see viimaste nädalate diskussioon kütuseaktsiisi või mingite muude maksude muudatuste teemal illustreerib väga hästi seda sisu ja sügavust, miks meil on vaja rääkida enne valimisi sellest, kust tuleb raha nende kulukate lubaduste elluviimiseks,” kommenteeris Uudelepp.

Uudelepa sõnul räägiti valimisdebati käigus väga palju sellest, kuhu raha kulutada, aga väga vähe sellest, mille arvelt seda katta ja nii võiski rahval mulje jääda, et ju nende suurte lubaduste rahastamine on lahendatud. “Minu meelest on nüüd esimene kord, kus erakonnad on selle eest tõsisemalt vastu näppe saanud.”

Uudelepa sõnul rääkis Reformierakond küll, et üldine nende suund on tarbimismaksude tõstmine, aga üks asi on öelda, et kavatsetakse tõsta natuke tarbimismakse, teine asi on öelda konkreetselt, millal ja kui palju kavatsetakse tõsta kütuse-, alkoholiaktsiisi või mõnda muud aktsiisi või maksu. “Kui nad seda allikat ei avalda, pole võimalik ka nende allikate üle arutleda,” lausus Uudelepp.

“Koalitsioonileppe sõlmimise järel tuli valitsusele bumerangina kiiresti tagasi see, et valimiste eel räägiti kulude katmisest ebamääraselt ja see tõi kaasa paljude pettumuse. Sealhulgas ka mitmete erialaliitude poolt, kellega ei konsulteeritud enne muudatuste teatamist. Samuti ei olnud enne põhimõtteliste otsuste väljaütlemist hinnatud nende muudatuste mõju,” meenutas Uudelepp.

“Loodan, et erakonnad mõistavad nüüd paremini, kui oluline on lahti rääkida, milliseid valikuid mõne populaarse lubaduse elluviimine endaga tegelikult kaasa toob. Valitsusel ei ole veel hilja omaltpoolt avalikku sisukat debatti pidama hakata. Praeguseks on küll teada, mida valitsus ise eelistas kulude katmiseks teha, kuid avaramat arutelu ka teiste võimaluste üle pole peetud. Valitsuserakonnad võlgnevad selle arutelu ühiskonnale,” ütles Uudelepp.

Rahandusministeerium võiks aidata erakondadel eelarvepilti kokku panna

Uudelepp tegi ettepaneku, et enne valimisi võiks iga erakond, kes võimule pürgib oma eelarvepildi visualiseerida. Erakondadele võiks Uudelepa arvates erinevate tulude ja kulude arvutuste tegemisel vajadusel appi tulla näiteks rahandusministeeriumi eksperdid.

Tema sõnul võiks parteid läbi mõelda ja sellest ka avalikkust informeerida, mida nad riigieelarve rahaga teisiti tahaksid teha ja kui plaanitakse olulisi täiendavaid kulusid, siis kuidas seda rahastada. See võimaldaks sisukamat debatti ka selle üle, et millest uute säravate mõtete nimel loobuda tuleb või kust täiendavalt tulu saada.

Valitsuserakonnad nimetasid enne valimisi oma põhiliste lubaduste katteallikaid väga üldsõnaliselt. Kütuseaktsiisi tõusu ja majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamist ükski partei välja ei pakkunud.

Nimetati prognoositavat üldist riigieelarve tulude kasvu, alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusu. Kõigi kolme valitsuserakonna valimisprogrammis oli ühisosa tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõstmise mõte vähemalt samas tempos kui toimub palgakasv, kuid sellest pole valimisjärgses arutelus praktiliselt juttugi olnud.

Sotside valimisprogrammis oli kirjas ka aktsiisi kehtestamine energiajookidele ning nikotiinisisaldusega e-sigareti vedelikule, samuti lubas SDE selgesõnaliselt mitte tõsta põllumajandusliku diiselkütuse aktsiisimäära. Veel mainiti valimisprogrammides täiendavate tuluvõimalustena üürituru korrastamist, riigireformi tulemusel vabanevaid vahendeid ja riigilõivude kulupõhiseks viimist.