Valitsusliidu programm on riigivalitsemise teemadel konkreetsem ja sisukam kui nelja aasta eest ning mitmes punktis on märgata reformimeeleolusid, leiab poliitikauuringute keskuse Praxis juhatuse esimees Annika Uudelepp.

Äsjavalminud valitsusliidu programm on riigivalitsemise teemadel märksa konkreetsem ja sisukam kui 4 aastat tagasi valminud programm. 2007. aastal valminud leppes oli kodanikuühiskonna ja riikluse peatükk paras popurrii teemadest, mis muude pealkirjade alla ei paistnud sobivat (nt Tallinna lennujaamale L. Meri nime andmine ja erakondade maine parandamine). Seekord on võimuliidu leppe tekst neil teemadel tõsiseltvõetavam ja kannab mitmes kohas reformimeeleolusid.

Näiteks on reformimise-tegusõna kasutatud avalike teenuste, riigihalduse ja kohaliku halduse tänapäevastamise punktides.

Leppes on ka OECD soovitusi

Kohalikust haldusest rääkides on koalitsioonileppes kasutatud sõnu «reformide läbiviimine». Lubatakse seadusemuudatusi soodustamaks omavalitsuste koostööd, et omavalitsused saaksid paremini täita mitut omavalitsust hõlmavaid ülesandeid. Neid ülesandeid leppes selgelt loetletud ei ole. Omavalitsuste tänaseid ülesandeid vaadates on aga koostööks mõtteainet mitmete teenuste puhul – alates gümnaasiumiharidusest ja sotsiaalhoolekande teenustest kuni ühistranspordini. Valitsusliit on võimuleppes kajastanud ka mõnd OECD värske analüüsi soovitusi kohalike omavalitsuse tulubaasi ja finantsvõimekuse parandamisel, näiteks andes võimalusi kohalike maksutulude teenimiseks.

Ühe olulise muudatusena on leppes kirjas ka, et Eesti elanikele võimaldatakse registreerida kuni kaks ametlikku elukohta ja jagada sellest tulenevalt nende vahel ka tulumaksu. Saab näha, kuidas seda teostatakse ja millised saavad olema kohalike omavalitsuste reaktsioonid lahenduskäigule. Näiteks, kas ja kuidas võivad omavalitsused käituda n-ö «poolikute maksumaksjate» suhtes (kellel mõnes muus omavalitsuses teine elukoht koos poolega tulumaksust) avalike teenuste osutamisel ja selle eest tasu küsimisel.

Mõni uus teema jääb hägusaks

Leppes on ka mõningaid uusi ja valimiste eel mittekõlanud teemasid, mille eesmärkide ja sisu kohta ootaks valitsuskoalitsioonilt konkreetset selgitust. Üks sellistest lubadustest on demokraatia edendamise sihtasutuse tekkeks eelduste loomine. Selle asutuse eesmärke oleks näiteks ühiskondliku poliitilise mõtte edendamine ja maailmavaatelise kodanikuhariduse arendamine. Praegusest hägusast ideestikust on keeruline aru saada, millega tegu ja lennuka fantaasiaga inimene võib nende sõnade taga mõista erinevaid asju alates erakondade varjatud rahastamisest kõlavate nimedega sihtasutuste kaudu kuni maailmavaatelise ajuloputusega tegeleva asutuseni.

Teine huvitav ettepanek on leppe viimane punkt, mis lubab arendada ja finantseerida omavalitsuste arengu mõttekoda. Ootame uuelt valitsuselt peagi konkreetsemaid mõtteid selle punkti konkreetse eesmärkide ja teostamise kohta. Kui selline mõttekoda aitaks tuua sisukat dialoogi keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse suhtlemise ja pakkuda teostatavaid lahendusi, mida ka ellu viiakse, oleks sellest olulist abi.

Tubli edasiminek

Kodanikuühiskonna edendamise ja kaasamise vaimu leiab samuti leppest – julgustav on lugeda Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tegevuse jätkuva toetamise ja ühenduste rahastamise parandamise teemadel. Kodanike, vabaühenduste ja ettevõtjate kaasamisest on leppes mitmetes kohtades juttu – kaasamise laiendamine ja kaasatud olemise inimestele lihtsamaks tegemine.

Avalike teenuste arendamises on rõhku pandud avalike teenuste inimkeskseks, kvaliteetsemaks ja kättesaadavamaks muutmisele peamisel e-riigi kaudu. Juttu on nii e-teenuste baasinfrastruktuuri arendamisest, eesti.ee portaalist ühtse avalike teenuste värava kujundamisest, e-teenuste mobiilidesse ja võimalusel digi-TVsse toomisest. Riigivalitsemise tõhustamisel lubatakse vähendada bürokraatiat ja aruandlust ettevõtetele ning viia läbi Euroopa Liidu õigusest tuleneva halduskoormuse audit.

Kokkuvõttes on lepe riigivalitsemise ja kodanikuühiskonna teemadel tubli edasiminek võrreldes 4 aasta taguse valitsusliidu leppega. Soovin, et leppe elluviimiseks ja konkreetsete lahenduste alasesse debatti kaasamiseks jätkuks koalitsioonipartneritel sama innukust ja jõudu kui leppe koostamisel. Vähemasti sõnades on leppes tuntavad reformimeeleolud, aeg näitab, mis neist tegudeks vormub.

Allikas: Annika Uudelepp: koalitsioonileppe riigivalitsemise osas on tunda reformimeeleolu, PM