Viimase nädala jooksul on palju räägitud Euroopa Liidust ja sellest, et Eestis täitus tänavu kümme aastat selle liikmena. Seesama meie kodune Euroopa on endiselt maailma jõukaim piirkond, kus heaolu ja kvaliteetsed avalikud teenused on elanike jaoks enesestmõistetavad. Heaolu ongi omamoodi Euroopa kaubamärk.

Kuid Euroopas rahvastik vananeb, nagu Eestiski, ja see mõjutab otseselt ühte heaolu võtmekomponenti – meie tervist.

Rahvastiku vananemist vaadates võiks öelda, et ka praegusel tasemel tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse hoidmine muutub järjest küsitavamaks. Samal ajal ootab tänapäeva eurooplane endiselt kõrgetasemelisi tervishoiuteenuseid, vaatamata sellele et tööealiste inimeste vähenedes muutub tervishoiuteenuste rahastamine ühiskonnale iga aastaga keerulisemaks. Inimene soovib, et parimad teadus- ja tehnoloogiasaavutused tooksid kaasa järjest parema arstiabi ja tervishoiusüsteemi.

Teame, et Eesti on Euroopas ja kaugemalgi silma paistnud infotehnoloogia kasutamisega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste rakendamises on nähtud ka lahendust tervishoiusüsteemi paremaks toimimiseks. Üks IKT kasutamise viisidest tervishoius on telemeditsiin. See tähendab terviseteenuste osutamist distantsilt ehk nii, et tervishoiutöötaja ja patsient või kaks tervishoiutöötajat ei ole samas asukohas.

Hiljuti avaldasid OECD ja Euroopa Komisjon võrdlevanalüüsi tulemused IKT juurutamise ja kasutuselevõtmise kohta tervishoiusüsteemis. Valminud edetabelis on Eesti 30 riigi hulgas tippude hulgas. E-tervise lahenduste juurutamise kategoorias hoiab Eesti Taani järel teist kohta, kolmas on Rootsi, neljas Soome ja viies Suurbritannia. Eesti tugev positsioon põhineb heal infrastruktuuril ja terviseandmete digitaalsel talletamisel. Teises analüüsitud kategoorias – e-tervise teenuste kättesaadavuses ja kasutuses – on Eesti Euroopas lausa esimene.

Kuigi riikide võrdlevanalüüs näitas, et Euroopas oleme e-tervises suurepärased, tunneme Eestis siiski, et patsiendini pole kõik e-tervise hüved veel jõudnud. Miks oleks Eestis telemeditsiini või kaugtervishoidu üldse vaja rakendada? Miks peaks arst hakkama patsiendiga Skype’i teel suhtlema või patsient nutitelefoni äppidesse oma tervisenäitajaid sisestama? Sel nädalal avaldatud Praxise analüüsis tõid autorid välja neli peamist põhjust, mida see tervishoiusüsteemile võiks anda. Nendeks on kättesaadavus, kvaliteet, ennetus ja efektiivsus.

Telemeditsiin võib aidata suunata tervishoiusüsteemi enama haiguste ennetamise suunas. Mitmed Eestis juba rakendamist leidnud telemeditsiini lahendused ja pilootjuhtumid ongi sellised – ennetatakse terviseprobleemi süvenemist või tekkimist. Näiteks püütakse vältida erakorralise abi vajadust kroonilistel patsientidel, vara avastada pahaloomulisi nahakasvajaid, ennetada diabeediga seotud tüsistusi või tervisliku olukorra halvenemist.

Telemeditsiini puhul on oluline, et sellest saaksid osa igas vanuses inimesed – see ei pea tooma kasu ainult noorematele ja igapäevastele arvutikasutajatele. Osa kaugtervishoiust on ka see, et kohapealne meedik saab pidada nõu tipparstiga mõnes suures haiglas. Samuti on maailmas kiiresti arenemas seadmete kasutulevõtt, mille abil saavad just krooniliste haigustega patsiendid, kes sageli on eakamad inimesed, saata oma terviseandmeid arstile.

Kokkuvõtteks. Eelmainitud analüüsis kasutati sõna inimkeskne. See ei olnud juhuslik sõnakasutus, vaid on mõeldud asendama senist patsiendikesksust. Inimkeskse tervishoiusüsteemi suur eesmärk on lükata edasi aega, mil inimesest saab patsient.