Praxise analüütik Andres Võrk ütles, et valitsuse eesmärk tõsta tulumaksuvaba miinimumi on igati loogiline, sest suhtena palka pole see viimasel aastakümnel nii madal olnud.
Võrk rääkis intervjuus Vikerraadiole, et maksude ülesanne pole pelgalt riigieelarvesse tulusid saada, vaid maksudega suunatakse inimeste ja ettevõtete käitumist ja vähendatakse ebavõrdsust.
Ebavõrduse vähendamise meetmele pole Eesti suurt tähelepanu pööranud. “Kunagi võrdlesime uuringus 19 riiki ja neist lausa 16 olid sellised, mis jagasid maksusüsteemi kaudu tulusid rohkem ümber kui Eesti,” lausus Võrk.
Analüütiku sõnul on siiski igati loogiline, et madalama sissetulekuga inimesi pole mõtet suurelt maksustada, sest sotsiaaltoetuste näol peab riik selle tagasi maksma.
Kui võrrelda 144 euro suurust tulumaksuvaba miinimumi 320 euro suuruse alampalgaga, siis moodustab esimene alla poole teisest.
“Aga 2006. aastal moodustas tulumaksuvaba osa 2/3 alampalgast. Praegu on tulumaksuga maksustatav osa palgast kõige kõrgem viimase 13 aasta võrdluses. Maksuvaba osa on lihtsalt niivõrd palju väiksemaks muutunud,” tõdes Võrk.
Seda, et tulumaksuvaba miinimum võiks tõusta koguni 500 eurole, ta realistlikuks ei pea, sest riigieelarvele tähendaks see suurusjärgus 500 miljonit eurot miinust.
Küll aga tasuks mõelda lubadusele, et 2015. aastal langeb tulumaksumäär ühe protsendipunkti võrra 20 protsendile. Selle ärajätmine ning 50-60 miljoni euro suunamine tulumaksuvaba miinimumi tõusu võimaldaks Võrgu hinnangul tõsta miinimumi 170 euro peale.
“Tulumaksumäära langetamisest protsendipunkti võrra võidaksid 20 protsenti Eesti kõige jõukamaid inimesi, 80 protsenti võiks eelistada maksuvaba miinimumi tõusu,” sõnas Võrk.
Kui tõsta miinimumi rohkem, on selge, et selleks tuleb leida mingi muu katteallikas. “Et mille arvelt? Kas vähendame teenuste osa või tõstame muid makse,” küsis Võrk.
Kui tõsta tarbimismakse ja aktsiise, siis analüütiku hinnangul reaalset kasu sellest inimestele suurt ei tule. Tarbimise aspektist oleks maksuvaba miinimumi tõstmine Võrgu arvates positiivsem, sest madalapalgalised kulutavad suurema osa raha ära ja see jääb ringlusesse.
Põhjendusi, miks eelistada tulumaksuvaba miinimumi tõusu tulumaksumäära langetamisele või vastupidi, tuleks analüütiku sõnul käsitleda pigem maailmavaate aspektist.
Võrk toonitas, et tulumaksuga mängimine pole valitsuskabinetile kuigi ohtlik, kuid ärevaks peaks see tegema kohalikud omavalitsused.
Seepärast, et riigieelarve maksutuludest moodustab füüsilise isiku tulumaks ligi 5%, kuid kohalikel omavalitsustel kohati isegi 90%.
“Valitsuskabinetil lihtne lubada tulumaksumääraga mängimist, aga kohalikele omavalitsustele on see väga oluline. Seetõttu peab muudatustega olema väga ettevõtlik,” märkis Võrk.