Praxise läbi viidud uuringust selgus, et poiste ja tüdrukute eelistused gümnaasiumijärgsel erialavalikul on väga erinevad. Analüütiku Mihkel Nestori hinnangul võib see olla palgalõhe probleemi üks põhjustest.

Nestor selgitas Vikerraadio saates “Uudis+”, et kui peaaegu pooled poistest tahavad edasi õppima minna tehnilisi erialasid, näiteks inseneriteadus, siis tüdrukute seas oli see protsent väga väike.

“Üldiselt olid meeste ja naiste eelistused hästi erinevad. Ma kardan, et tulevikus me toodame sellega seda tuttavat palgalõhe probleemi. Kui on sellised segregeeritud sektorid, kus ühes töötavad mehed ja teises naised, siis on väga lihtsad tekkima ka palgaerinevused. Meile tundus, et kõrgkoolid võiksid rohkem vaeva näha selle nimel, et erialadel üritada võrdsustada meeste ja naiste arvu,” rääkis ta.

Nestori sõnul on erialade eelistuste erinevuse põhjuseks huvi erialade vastu, kuid see võib tuleneda ühiskonnast. “Poistele armastatakse sisendada, et neil peab tehnilist taipu rohkem olema ja naised pehmemate väärtuste eest hoolt kandma. Tundub, et see on ühiskonda sisse kirjutatud arvamus, et mehed peavad tegema mehelikke asju, näiteks ehitama, ja naised töötama riigiametites, ministeeriumites.”

Vene noorte välismaale mineku soov tuleneb nõrkadest sidemetest Eestiga

Praxise uuringust selgus, et üldiselt soovivad noored minna välismaale õppima väljakutse pärast, kuid pooled ka kahtlevad Eesti õppeasutuste kvaliteedis. Vene noored soovisid aga suurema tõenäosusega minna välismaale õppima.

“Meile tundus, et probleem ei saa olla mingis vaenulikus suhtumises Eesti riigi poolt või arvamuses, et Eestis neid ei soovita, vaid pigem sellega, et nende juured ei ole Eestis nii palju kinnitunud. Nad ei tunne nii palju inimesi Eestis, neil ei ole võib-olla vanavanemate kodutalu, neil on lihtsam tekkima otsus, et lähen kuhugi mujale. Eestlastel suur tutvusringkond ja sugulased, seotakse end rohkem Eesti riigiga, mis venelaste seas on oluliselt väiksem,” selgitas Nestor.

Tema sõnul on see aga Eesti kaotus, kuid vene noored ära lähevad, sest aasta-aastalt jääb vähemaks koolilõpetajaid ja just vene noored paistsid silma sellega, et nad tahtsid neid erialasi õppida, mida riik prioriteetseks peab – loodus- ja täppisteadused, tehnoloogia.

“Vene noorte eelistused ka erialade mõttes tundusid olema hoopis teistsugused kui eestlase seas. Siin on üks põhjus ilmselt see, et kuna paljud näevad end välismaale minemas, siis soovitakse õppida erialasid, millest on kasu igas riigis. Näiteks õppides riigiteadust Eestis, siis võib-olla Hispaanias on sellega vähe teha, kui aga arstil või inseneril on tööd igal pool.”

Vene noorte esimese valiku sihtriik ei ole Nestori kinnitusel Venemaa vaid Suurbritannia.

Karjäärinõustamisest jääb vajaka

Kui uuringust tuli välja, et noortel ei ole tihti kindlat või selget erialaeelistust ja proovitakse pääseda õppima mitmele erialale, siis Nestori sõnul on see Eesti karjääriõppe nõrkuse tulemus.

Õpilastelt küsiti uuringu käigus, kui palju nad on saanud koolis karjäärinõustamist. Formaalsel kujul olid seda saanud paljud, kuid õpilastega lähemalt rääkides selgus, et tunnis tuli täita üks ankeet ning selle põhjal anti noortele üldine suund või vastus.

Nestori hinnangul vajaksid noored rohkem nõustamist ning kõrgkoolid võiksid teha rohkem koostööd ettevõtetega ja selgelt öelda noortele, mis saab siis, kui ta lõpetab mingi eriala – kus ta asub tööle, mis on ta ametikoht, kui suur on umbes palgatase. See võiks Nestori sõnul olla ka värbamisel abiks, eriti ettevõtetele, kes tööjõupuuduse käes kannatavad.

“Karjääriõpe tundub olevat keskendunud sellele, et soovitatakse noorel teha seda, mida hing ihaldab, milles ta hea on. Aga väga suurel osal noortest pole selge, milles nad head on ja nad ootavad häid nõuandeid ja tunnevad end veidi üksijäetuna selles valikute tegemise protsessis,” märkis analüütik. Tema arvatuse oleks õige aeg karjäärinõustamisega alustada 7.-8. klassis.

Allikas: Analüütik: poiste ja tüdrukute eelistuste erinevus tekitab palgalõhet, ERR