Uuringufirma Praxis analüütiku Andres Võrgu hinnangul jätkavad paljud inimesed teise pensionisamba makseid ilmselt teadmises, et süsteemile ei saa enam tagasikäiku anda ning tehtud vead ei tohiks enam korduda.

“Minu jaoks isiklikult oli küll suur üllatus, et teise pensionisamba maksete jätkajaid on nii palju,” ütles Võrk ERR-i uudisteportaalile. “Ootasin algul palju väiksemat numbrit.”

Tema sõnul oli šokk ja hirm tuleviku ees ilmselt sel hetkel suurem, kui riik peatas omapoolsed sissemaksed pensionisambase, kuid aja jooksul on need hirmud leevenenud. “Eks avalikkuses on tehtud ka palju selgitustööd ja majandusolud on hakanud vaikselt paranema,” märkis Võrk.

Võrk märkis, et ühest küljest näitab maksete jätkajate suur arv inimeste jätkuvat usaldust riigi vastu, teisalt aga mõtleb igaüks kindlasti ka oma tuleviku kindlustamisele ja riskide paremale jaotamisele. “Kaalukausi ühel poolel on poliitilised, teisel demograafilised riskid,” rääkis ta.

Samas näib enamus inimesi Võrgu sõnul uskuvat, et majanduses on halvemad ajad möödas ning pangad ei korda pensionivarade investeerimisel enam tehtud vigu. “Ka järelevalve pankade ja fondide tegevuse üle on ilmselt paranemas, finantsinspektsioon on viimasel ajal tugevalt sekkunud,” märkis ta. “Järgmisel aastal peaksid kahanema ka fondide valitsemistasud ja kogu süsteem peaks muutuma stabiilsemaks ja läbipaistvamaks.”

Võrgu sõnul on ta on teise samba pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse suhtes optimistlik, sest tagasiteed enam niikuinii ei ole ja keegi ei hakka seda süsteemi ära kaotama.

Praeguse seisuga jätkab teise sambaga liitunud 589 000 inimesest makseid üle 208 000 inimese. Täna on viimane võimalus maksete jätkamise avalduste esitamiseks.