Kõrge vanemahüvitis võib ebakindlal ajal ajendada kõrgepalgalisi naisi sünnitama, arvab uuringutekeskuse Praxis analüütik Andres Võrk.

Vanemahüvitis on viimase viie aastaga muutunud kõige kulukamaks perepoliitika meetmeks: kui 2004. aastal kulus vanemahüvitisele 440 miljonit krooni, siis läinud aastal juba 1,9 miljardit, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Uuringutekeskus Praxis kinnitab, et sündide seas on märgatavalt tõusnud teise ja kolmanda lapse osakaal ning sünnitajate seas on kahekordistunud kõrgharidusega naiste arv.

Tunduvalt rohkem on vanemahüvitist hakanud kasutama ka isad, kuid nende hulk jäi mullu siiski veel vaid nelja protsendi piirimaile. Kui varasemad majanduskriisid on sündide arvu kahandanud, siis nüüd võib vanemahüvitise toel minna sootuks vastupidi.

“Ühest küljest muidugi määramatus suureneb tuleviku ees. Ja nagu me nägime üheksakümnendate alguses, kui määramatus suureneb, siis pered lükkavad lapse muretsemist perre edasi,” rääkis poliitikauuringute keskuse Praxis analüütik Andres Võrk.

“Teisest küljest on tõepoolest see, et ütleme, kui naised nagunii on tööd kaotamas ja nad tulevad kõrge palgaga ametikohalt – kui nad otsustavad, et kas jääda nüüd lapsega koju või mitte, siis praegu on tõesti soodne hetk. Vanemahüvitis on kõrge, loodame, et seda ei vähendata ja seejuures võib-olla järgmised paar-kolm aastat nagunii tööturul ei oleks midagi teha,” lisas analüütik.

Allikas: Analüütik: kehval ajal võib sündide arv isegi kasvada, ERR