Praxise analüütik Andres Võrk rõhutas Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse arutelul, et seni on pööratud vähe tähelepanu asjaolule, et tulevikus on pensionäride vahel ebavõrdust tänasest oluliselt rohkem.
Seletus sellele on lihtne, sest pensionisammaste süsteemi loomisega on pensioni suurus paljuski sõltuv sellest, kui palju teenib inimene enne pensionile jäämist.
“Kui praegu on pensionid suhteliselt sarnased inimestel, kes jäävad pensionile, siis tänu reformidele kandub suur ebavõrdsus, mis täna on palkades, edasi ka pensionikindlustussüsteemi,” rääkis analüütik.
Tänane olukord, et sotsiaalmaksust ei jagu I samba sissemakseteks, on Andres Võrgu hinnangul pigem raamatupidamislik probleem, sest kulusid saab katta ka muude maksutulude arvelt. Pragune puudujääk suurusjärgus 1% SKP-st on suuresti tingitud ka siiretest II sambasse.
Märksa olulisem on Võrgu hinnangul see, kas süsteem on sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutlik. Esimene tähendab, kas süsteem tagab, et pensionär ei ela vaesusriskis ehk kas pensioni suurus tagab inimväärse elu.
Näiteks rahandusministeerium käsitleb sotsiaalset jätkusuutlikkust nii, et keskmine netovanaduspension moodustaks netopalgast minimaalselt 40%.
Majanduslik jätkusuutlikkus seisneb selles, kas kulud pensionidele ei sea ohtu riigi majanduslikku käekäiku. Süsteem vajab muudatusi siis, kui defitsiit ohustab riigieelarve strateegia eesmärke, riigi konkurentsivõimet.
Eesti probleemid on Võrgu sõnul tingutud rahvastiku vananemisest ja pensionäride suurest arvust. Oluline on ka see, et väga palju inimesi lahkub tööturult enne pensioniiga (nt eelpension, töövõimetuspension), mistõttu ei anna pensioniea tõstmine loodetud efekti.
Seda võib analüütiku arvates sõnastada ka nii, et sotsiaalvaldkonna muud puudujäägid akumuleeruvad pensionisüsteemis.
Kui kokku on hoiutud rahva terviselt, suureneb töövõimetuspensionäride arv. Või kui inimesed on madala hariduse ja kvalifikatsiooniga, ei pruugi nad töötuks jäämisel enam kunagi tööturule naasta.
Eestis on täna püsivalt töövõimetuid inimesi ligi 100 000, kokku on tööealisi inimesi ligi 850 000.
Euroopa Komisjoni soovitused on olnud siduda pensionilemineku iga oodatava eluea kasvuga, piirata ennetähtaegse pensionilemineku võimalusi ja muid võimalusi tööturult varakult lahkuda.
Selle soodustamiseks soovitatakse toetada pikemat tööelu, pakkudes paremat juurdepääsu täiendõppele, luues võimalusi eakatele töötajatele ning toetades tervislikku vananemist.