„Kõige kurvem on see, et kuigi vähk üks peamisi surmapõhjuseid Eestis, ei ole Eestis keskses tervisepoliitika strateegias sõnastatud ühtegi vähispetsiifilist eesmärki – Eestis puuduvad vähi ennetamise, diagnoosimise ja ravi riiklikult seatud strateegilised eesmärgid ja tegevusprioriteedid,“ nentis Praxis mõttekoja tervisepoliitika analüütik Laura Aaben oma ettekandes täna toimuval vähiliidu teaduskonverentsil.

Mõttekoda Praxis analüüsis Eestis 2007 – 2015 kehtinud riikliku vähistrateegiat, hindamaks, kuivõrd edukad olid riiklikud pingutused vähi valdkonnas. Tulemused on üsna mõtlemapanevad ja kohati kurvad.

Vähki haigestumus üllatuslikult tõusis

Esmalt vaadeldi, kuivõrd on paranenud vähi haigestumus? „Haigestumuse ja suremuse vähenemise eesmärkide seadmisel oli liialt optimistlikud ja ei võetud arvesse vähi epidemioloogiat ja trende,“ tõi Aaben välja, et vähistrateegias seati eesmärgiks haigestumuse langus 5%, kuid näiteks 2003 – 2014 aastatel vähki haigestumus hoopis tõusis 25%.

Ka seati vähistrateegias eesmärgiks vähki suremuse languus 10%, kuid suremus on  hoopis tõusnud meestel 9% ja naistel 17%. Laura Aabeni sõnul võib vähi suremuse tõus olla tingitud elanikkonna vanaemisest. Leiti ka, et kõige enam on tõusnud suremus emakakaelavähki (+16%) ning vähenenud nahavähki (-32%). „Vähihaigete elulemus on küll paranenud, kuid on jätkuvalt Euroopa keskmisest madalam, eelkõige varases staadiumis avastatavatel või ennetatavatel vähkidel,“ märkis Aaben.

Analüüsis hinnati ka, kuivõrd on saavutatud teised vähistrateegia eesmärgid.

Esmalt ütles Aaben, et muutusi vähipatsientide elukvaliteedis ei ole võimalik hinnata, sest puuduvad indikaatorid ja andmed selle mõõtmiseks.

Samas tuleb tõdeda, et vähiskriininguga hõlmatus on Eestis jätkuvalt madal. „Vähistrateegias seatud eesmärke ei ole saavutatud, jätkuvalt ei hõlma skriiningud ravikindlustuseta inimesi,“ sõnas tervisepoliitika analüütik.

Paranemine on ravitehnika osas – Eesti lineaarkiirendite arv miljoni elaniku kohta vastab Euroopa keskmisele, kuid veel aasta tagasi oli Eesti selle näitaja poolest üks Euroopa viimaseid. Ning vähiennetusele positiivse asjaoluna võib välja tuua, et suitsetamine on vähenenud nii noorte kui täiskasvanute seas.

Praxise hinnang vähktõve poliitikatele on üsna tõsine ja mõtlemapanev.

Positiivsete asjadena tõi Aaben välja suitsetamise vähenemise, vähipatsientide elulemuse ja ravivõimaluste paranemise.

Eesti üks väheseid Euroopa riike, kus vähistrateegia puudub

Kuna aga vähi haigestumises ja suremuses ei ole suudetud kasvutrendi peatada, ei saa Aabeni sõnul suures plaanis pidada viimase kümneid vähktõve poliitikaid kuigi edukaks. „Vähiskriiningute hõlmatuse parandamise tegevused on olnud vähetõhusad – hõlmatus on Eestis jätkuvalt Euroopa keskmisest madalam,“ nentis ta.

Laura Aaben tähendas ka, et kui vähistrateegia oli terviklik, siis selle lõppedes ehk alates 2015. aastast ei ole Eestis seatud ühtegi riiklikku eesmärki. „Kui vähistrateegia oli terviklik, siis selle lõppedes lõimiti rahva tervise arengukavasse sealt vaid valitud ennetus- ja skriiningu tegevused ja jäeti kõrvale patsientide ja tervishoiu vajadused,“ märkis ta.

„Kõige kurvem on see, et kuigi vähk üks peamisi surmapõhjuseid Eestis, ei ole Eestis keskses tervisepoliitika strateegias sõnastatud ühtegi vähispetsiifilist eesmärki – Eestis puuduvad vähi ennetamise, diagnoosimise ja ravi riiklikult seatud strateegilised eesmärgid ja tegevusprioriteedid,“ sõnas analüütik lisades, et Eesti Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus puudub riiklik vähistrateegia.

Allikas: Analüüs: riik on vähihaiged hooletusse jätnud, Õhtuleht