Erakondadel ei ole päris selgeid visioone, mida kooli- või haridussüsteemiga edasi teha, selgub poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsist. Parteide platvormides on palju sõnu nagu “toetame”, “soodustame” ja “seisame millegi eest”, kuid nendel deklaratsioonidel ei ole sageli sisu.

Praxise analüütik Laura Kirss ütles Kuku raadio hommikuprogrammile antud intervjuus, et kõige suuremaks probleemiks on koolivõrgu küsimus, kuid valimisplatvormides ei ole erakonnad seda adresseerinud.

Kui praegu käib gümnaasiumiastmes 27 000 õpilast, siis järgneva nelja-viie aastaga langeb see arv väga palju. Näiteks aastaks 2015 on gümnaasiumiastmes õpilasi alles ainult 20 000, mis tähendab, et langus on koguni 26 protsenti.

Kirss ütles Kukule, et tegemist on mitmeid koole puudutava murega, kuid kahjuks ei ole erakonnad oma platvormides seda muret eriti väljendanud. Parteid käsitlevad koolivõrgu küsimust väga põgusalt ja mõned erakonnad puudutavad seda nii, et sellest pole võimalik aru saada.

Kirss ütles, et näiteks praegune haridusminister Tõnis Lukas ja tema erakond (IRL) jätkab sama liini, et nad toetavad alg- ja põhikoolide olemist kodulähedal ja maakonnagümnaasiumi tekitamist maakonnakeskustesse, kuid me ei tea, kuidas see protsess tegelikult välja näeb.

Keskerakond aga seisab oma sõnul väikeste maakoolide eest, kuid ka siin me ei tea, mida see tegelikult tähendab, rääkis Kirss
Kukule.

Ta rõhutas, et erakondade platvormides on palju sõnu nagu “toetame”, “soodustame” ja “seisame millegi eest”, kuid nendel deklaratsioonidel ei ole tihtipeale sisu.