2011. aasta aprillis ametisse astunud valitsuskoalitsioon pani oma programmis paika 539 tegevuslubadust. ERRi uudisteportaal palus valitsemise valvuritel analüüsida, millised suuremad lubadused viis Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna ja IRLi koalitsioon täide ning mis jäi tegemata.

Kokku analüüsisid valitsemise valvurid 11 valdkonda – nii neid, kus koalitsioon oli lubanud teha suuri reforme ja muudatusi (näiteks haridus, põllumajandus, sotsiaal- ja regionaalpoliitika), kui ka neid, kus koalitsioonileppes jäädi plaanidega tagasihoidlikumaks (näiteks tervisepoliitika ja riigivalitsemine).

Iga valdkonna puhul tõid eksperdid välja lahkuva valitsuse suuremad lubadused ning selle, mis sellest on tehtud ja mis jääb järgmise koalitsiooni teha.

Tervisepoliitika (Praxis)

Tervisepoliitika vallas olid valitsuskoalitsiooni lubadused võrdlemisi tagasihoidlikud, mistõttu ei ole tervisesüsteemis toimunud ka põhjalikke reforme. Täidetud on mitmed konkreetsemad lubadused, nagu näiteks lähtetoetuse kehtestamine noortele arstidele, hooldusravi võimaluste parandamine, perearstile lisaõe palkamise rahastamine, kiirabikorralduse muudatused.

Siiski ei paku need sammud lahendusi tervisevaldkonna süsteemsetele kitsaskohtadele – ravikindlustuse ja haiglavõrgu pikaajaline jätkusuutmatus, tööjõupuudus, teenuste ebaühtlane kättesaadavus. Oluliseks märksõnaks on siinkohal tervishoiutöötajate streik. Palgatõusu lubamine vähendas küll pingeid, kuid streigi algpõhjustega ei tegeletud. Valitsus piirdus osapooli kaasava Hea Tahte Koostöökokkuleppe töörühma loomisega.

Töö küll käib, kuid selget tervishoiu arenguplaani – näiteks haiglavõrgu või ravimipoliitika osas – veel avalikkuse ette toodud pole. Ilmselt läks ministeeriumil palju energiat Euroopa Liidu patsientide vaba liikumise direktiivi vastuvõtmisele, mis aga enamikku eestimaalastest lähiaastatel praktikas ei puuduta.

Sotsiaalvaldkond (Praxis)

Sotsiaalkaitse valdkonnas saab olulisematest täideviidud lubadustest nimetada vanemapensioni (täiendav pensionilisa lapse kasvatamise eest), samuti kehtestati vajaduspõhine peretoetus, kuid selle väiksus ei motiveeri madala sissetulekuga peresid reaalselt seda abi kasutama.

Lubatud asjadest on tegemata tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, takerdunud on eri- ja sooduspensionide reform. Alustatud on töövõimekindlustuse reformiga, mida algselt ei olnud selliselt valitsuse plaanide seas, kuid mis puudutab mitmeid valitsuse lubadusi, mis on seotud puudega inimeste tööhõivevõimalustega.

Riigivalitsemine (Praxis)

Riigivalitsemise arendamine ei kuulunud koalitsiooni prioriteetide sekka ja valitsusel ei olnud terviklikku nägemust riigivalitsemise arendamisest.

Valitsusleppes lubati muuta avalik teenistus nüüdisaegseks ja paindlikuks, muuta riigiga suhtlemine kiiremaks ja mugavamaks ning riigihaldus lihtsamaks ja tõhusamaks. Algust tehti selliste küsimustega nagu riigi kui tööandja personalipoliitika ja avalike (peamiselt e-) teenuste arendamine infoühiskonna poliitika raames.

Tegudeni jõuti avaliku teenistuse reformimisel ja tugiteenuste tsentraliseerimisel. Silmapaistvaim riigihalduse alane saavutus oligi uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) vastuvõtmine. ATS-i jõustumisest on möödas aasta. Praegu ei ole veel võimalik öelda, kas see, et suur osa ametnikke nimetati töötajateks, ka loodetud tulemusi kaasa toob. Avaliku halduse arenemise seisukohast säästmisest olulisemale küsimusele – kuidas uus ATS töötajate professionaalsuse ja teenuste kvaliteedi kasvule viib – ei ole samuti vastust. Värske ATS lahendas siiski mitmeid väikseimaid avaliku teenistuse personalijuhtimise probleeme ja seadus oli riigivalitsemise vallas samm edasi.

Kahjuks ei suudetud võtta positiivse märgiga avaliku teenistuse reformi kogemust ja seda edasi kasutada teiste oluliste valdkondade – valitsemis- ja halduskorraldus – uuendamiseks. Oluliselt määral hilines uue riigieelarve baasseaduse eelnõu (sh strateegilise planeerimise korralduse muudatused) valmimine ja uus seadus võeti vastu alles vahetult enne valitsusjuhi tagasiastumist. Eelnõu menetlemise viimane etapp parlamendis toimus kiirendatud korras ja hetkel pole tõenäoliselt veel riigiasutusteski päris selget arusaama, milline seaduse mõju laiemale riigihalduse korraldusele saab olema.

Kokkuvõttes ilmestasidki riigivalitsemise poliitikat samad haldusterritoriaalse reformi ning kohaliku tasandi teenuste pakkumise arendamisega läbiviimisega samad hädad – ühed otsustajad tahavad midagi teha, aga ei suuda. Teised suudaks, aga ei taha.

Infoühiskond (Liia Hänni, e-riigi akadeemia)

Ansipi valitsuse ajal tugevdati IKT alast administratiivset juhtimist, võttes riigikantseleisse ametisse vastava nõuniku ning luues majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis asekantsleri ametikoha.

Selle tulemusena on paranenud ametkondade koostöö ja edenenud Eesti e-riigi saavutuste rahvusvaheline tutvustamine. Suurt tähelepanu on pööratud küberturvalisusele. Kaasava protsessi tulemusena valmis uus infoühiskonna arengukava aastani 2020 ja avalike teenuste arendamise roheline raamat, mida Euroopa Liidu struktuurifondide toel on asutud rakendama.

Tähtaegselt jäid ellu viimata avaandmetega (Open Data) seonduvad plaanid ning ka lubatud e-kodaniku ja e-ametniku partnerlusel on veel palju arenguruumi.

Haridus (Praxis)

Hariduse valdkonnas on toimunud mitmeid suuri muudatusi. Kõrghariduses on kindlasti olulisemateks ülikoolide rahastamisreform, tasuta kõrghariduse sisseviimine, üleminek vajaduspõhiste õppetoetuste süsteemile, stipendiumide loomine ning doktorantide võimalus töötada nooremteaduritena.

Enamus neist on põhjustanud suuri vaidlusi ning reformide tulemuslikkusele on ehk paari-kolme aasta pärast võimalik esialgseid hinnanguid anda.

Üldhariduses on ministri prioriteediks olnud koolivõrgu korrastamine ning õpetajate palgaküsimus – viimane ei olnud samas valitsuse tegevusprogrammis tegevusena välja toodud, vaid tekkis päevakorda õpetajate streigi tulemusel. Oluliseks saavutuseks on ka Tallinna Euroopa Kooli avamine, mis võimaldab välismaa päritolu lastel Eestis haridust omandada. Hiljuti sai valitsuses heakskiidu elukestva õppe strateegia 2014-2020, mis määrab ära järgneva seitsme aasta hariduse valdkonna arendamise prioriteedid.

Olulisematest tegematajätmistest tuleks välja tuua lasteaiakohtade jätkuva puuduse teema.

Põllumajandus ja maaelu (Roomet Sõrmus, EPKK)

Põllumajanduse ja maaelu valdkonnas täitis valitsus tegevusprogrammis seatud eesmärgi maksta 2012. aastal Euroopa Liidu poolt lubatud ulatuses riigieelarvest täiendavaid põllumajandustoetusi. Positiivse tulemusena sai valitsus tegevuskava väliselt Euroopa Liidult loa maksta täiendavaid otsetoetusi ka 2013. aastal ning seda ka tehti. Samuti on täidetud lubadus jätkata teiste siseriiklike põllumajandustoetuste maksmisega senises mahus.

Valitsus ei suutnud vaatamata suhteliselt edukatele läbirääkimistele Euroopa Liidu tasemel saavutada tegevusprogrammis seatud eesmärki, mille kohaselt peaksid Eesti põllumeestele alates 2014. aastast rakenduma kõigi teiste Euroopa Liidu tootjatega võrdsed konkurentsitingimused.

Eesmärk oli seatud 90 protsenti toetuste tase, kuid otsetoetused jõuavad maksimaalselt 75 protsendini Euroopa keskmisest aastaks 2019. Reaalselt kujuneb toetus abikõlbliku pinna suurenemise tõttu oluliselt väiksemaks. Kuigi Eesti võiks vastavalt Euroopa Liidu reeglitele alates sellest aastast toetuste erinevust osaliselt kompenseerida riigieelarvest, siis käesolevaks aastaks vajalikke vahendeid ei eraldatud. Turule orienteeritud põllumajandustootjatele tähendab see sissetulekute olulist vähenemist.

Kui valitsus ei saavutanud Euroopa tasemel eesmärki suurendada maaelupoliitika osa ühises põllumajanduspoliitikas, siis suudeti Euroopa Liidu eelarve kokkuleppes säilitada Eestile eraldatavate maaelufondi vahendite maht selle perioodi tasemel. Siiski, maaelu arengukava kogumaht võib võrreldes möödunud perioodiga väheneda, kui realiseerub rahandusministeeriumi ettepanek vähendada arengukava kaasrahastamist 25 protsendilt 15 protsendile. Maaelupoliitika kaasrahastamise määr on jäetud siiski uue valitsuse otsustada.

Uue maaelu arengukava 2014-2020 sisu valitsuse tegevusprogrammis erilist tähelepanu ei pälvi, arengukava eelnõu heakskiitmine on veninud.

Muudest eesmärkidest on palju tähelepanu pööratud majandusliku ühistegevuse arendamisele; takerdunud on põllumajandusliku nõuandeteenistuse reform ja eesmärk tõsta teavitus- ja nõuandetegevuse taset.

Ettevõtlus (Praxis)

Ettevõtluspoliitika vallas on mitmete lubaduste elluviimist alustatud, aga neid võiks nimetada pigem esimesteks sammudeks probleemide leevendamisel, mitte probleemide lahendamiseks.

Näiteks lubati Arengufondi, EASi, Kredexi ja PRIA kaudu makstavate toetuste maht ja teravik suunata ennekõike alustavate ja eksportivate ettevõtete toetuseks, mida on ka uutes strateegiadokumentides tehtud. Samas realiseeruvad need pigem uuel Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamise perioodil.

Uuele perioodile on lükatud ka plaan liikuda toetustelt laenude ja garantiide kasutamisele ning keskenduda koostööd ja tootearendust ergutavatele meetmetele. Ka omakapitali pakkumisel esinevaid turutõrkeid hakatakse jõudsamalt leevendama uuel perioodil.

Aasia programm, mis käivitati Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse, töötati välja ja tehakse pilootprojekte, kuid põhitegevused lükkuvad samuti tulevikku.

Valdkond, milles on edusamme saavutatud, on ettevõtlusõppe juurutamine nii üldharidus- kui kõrgkoolides. Samas lubati selle teema juures ka tegevusi väärtustamaks ettevõtjat ühiskonnas kui uue rikkuse loojat. Tegevusaruannete järgi on see tehtud, kuid kahjuks pole laiem mõju kuigi tunnetatav olnud.

Transport (Mari Jüssi ja Valdur Lahtvee, SEI Tallinn)

Valitsuse tegemistest transpordi valdkonnas väärib esile tõstmist reisirongiliikluse tihendamine ja firmaautode käibemaksuvabastuse piiramise teema tõstatamine.

Liiklusohutus on maanteedel paranenud, aga valitsus ei ole piisavalt pööranud tähelepanu jalakäijate ning jalgratturite ohutule liikumiskeskkonnale nii maanteedel kui asulates, mistõttu on kergliiklejatega toimuvate õnnetuste arv jätkuvalt kõrge. Valitsus ei hinda kvaliteetse jalg- ja jalgrattateede võrgustiku arendamise rolli elanike liikuvuse mitmekesistamisel.

Energia ja keskkond (Mari Jüssi ja Valdur Lahtvee, SEI Tallinn)

Hästi tehtust saab tuua välja liitumise Rahvusvahelise energiaagentuuri IEA-ga. Ühe esimese ja olulisima soovitusena Eesti valitsusele pani IEA ette käivitada Eestis energiaagentuur. Paraku sai selline agentuur Eestis äsja likvideeritud.

Samuti saab välja tuua põhjalikud ettevalmistustööd ja kaasamine uue energiamajanduse arengukava (ENMAK 2030+) koostamisel ning kohaliku biometaani tootmise investeeringutoetuse otsus.

Täitmata on lubadus arutada põhjalikult põlevkivi maksustamise (royalty) teemat. Nimelt lubas valitsus oma koalitsioonileppes kaaluda põlevkiviõli tootmisel põlevkivi riigitulu ehk royalty põhimõtte rakendamise otstarbekust.

Keskkonnatasusid tõsteti ootamatult ja ilma korralike taustauuringutega põhjendamata. Kahetsusväärne on valitsuse tegevus ka elektrituruseaduse muutmisel. Otsustati seada võimsuslagi taastuvenergiatoetuse andmisel ja vähendada toetuste määrasid – tulemuseks on taastuvenergia võimsuse rajamise tulevikuprojektide külmutamine Eestis ja investorite minek naaberriikidesse Läti ja Leetu. Selline otsus pidurdab energiatõhusa ja madalsüsinikumajanduse arengut Eestis.

Regionaalpoliitika (Rivo Noorkõiv)

Oluliseks teetähiseks riigi tuleviku mõistmisel on uue rahvastikuprognoosi avaldamine aastani 2040. Selle kohaselt rahva arv prognoosiperioodil väheneb 125 000 inimese võrra negatiivse loomuliku iibe ja välisrände saldo arvel.

Toimub rahvastiku vananemine. Tänu meeste oodatava eluea kasvule ja naiste aktiivsele väljarändele meeste ja naiste osatähtsuse erinevus rahvastikus väheneb. Kõigel sellel on oluline mõju rahvastiku riigisisesele paiknemisele, mis näitab elanike jätkuvat koondumist keskustesse.

Eesti-sisesed piirkondlikud arenguerinevused on jätkuvalt suured, seda ka teiste arenenud majandusega riikide võrdluses. Omavalitsuste kogutulude madalamast kasvust võrreldes riigi tuludega ja kohalike omavalitsuste vähesest suutlikkusest investeerida on kasvatanud riigivalitsemise tsentraalset juhtimist. Kohalikud omavalitsused ise ei suuda regionaalseid erinevusi vähendada, mistõttu on vajalik riigi regionaalpoliitika suuna väga oluline tugevdamine.

Kahetsusväärselt on aga Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020 menetlemine jäänud valitsuses seisma. Seega puudub riigis ametlik regionaalarengu suunamise strateegia, mis on ühtlasi vajalik Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest rahastatavate territoriaalse mõõtmega meetmete elluviimiseks.

Regionaalministri omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu (tõmbekeskustel põhinev reform) kooskõlastamisring näitab, et omavalitsuste katusorganisatsioonid ja osa ministeeriume on selle vastu. Ennekõike viidatakse valitsusliidu seisukohale, et omavalitsusüksuste sunniviisilisele liitmisele puudub poliitiline toetus ja omavalitsustega kokkulepe. Eesti riigipidamise korraldamise elulise tähtsusega reformiga ollakse taas jõutud ummikusse.

Edasi on liikunud koolivõrgu korrastamine, mille osaks on riigigümnaasiumite loomine maakonnakeskustes. Tegutsevate riigigümnaasiumite arv on kasvanud. Haridus- ja teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsuste kokkulepe on saavutatud riigigümnaasiumi osas kümnes maakonnas.

Riigi territoriaalse arengu tasakaalustamine eeldab regionaalse arengu eesmärkidega arvestamist kõigis valdkonnapoliitikates. See arusaamine on Eestis nõrk ja märkimisväärset nihet selles pole toimunud.

Lõimumine (Kristina Kallas, Balti Uuringute Instituut)

Lõimumise valdkonnas on viimane aasta valitsusel möödunud uue lõimumiskava koostamise tähe all. Kaasamisprotsess on olnud ulatuslikum kui kunagi varem, mis annab lootust kodanike ootuste kajastumisele uues arengukavas. Valitsus on võtnud endale eesmärgiks Eesti ühiskonna üldise avatuse ja sallivuse edendamise ning on öelnud, et “valitsusliit näeb mitmekesisuses rikastavat võimalust Eesti eduks ja arenguks”.

Selles vallas on tegevusi siiski olnud vähe, need on jäänud märkamatuks ning nende mõju selle tõttu ka väikeseks.

Euroopas levinud mitmekesisust toetavad väärtushinnangud ei ole Eesti ühiskonnas veel laia kandepinda leidnud ning võivad kujuneda ka meie välistalentide siiameelitamise eesmärkidele vastutöötavaks. Ka need kõrgelt kvalifitseeritud välismaalased, keda Eesti riik püüab enda juurde meelitada ning kelle najal loodetakse jõuda innovaatiliste ja stabiilse majanduskasvuga riikide hulka, on Eesti ühiskonna sallimatut ja tõrjuvat suhtumist välismaalastesse märganud ja panevad seda pahaks isegi juhul, kui see sallimatus ei ole otseselt neile suunatud.

Lõimumispoliitikas eesmärgiks seatud määratlemata kodanike arvu vähenemine on küll saavutatud, kuid küsimuseks jääb, mida see arvu vähenemine lõimumise jaoks näitab, kui selle taga võib olla nii suremus kui ka Venemaa kodakondsusse astumine.

Lubadus võrdsete võimaluste loomine edukaks toimetulekuks ja heaoluks kõikidele Eestis elavatele inimestele on jäänud täitmata – sellest räägivad pidevalt suuremad töötuse näitajad venekeelse elanikkonna hulgas. Pole arendatud sellele sihtgrupile suunatud tööturumeetmeid peale eesti keele õppe ega tegeletud Ida-Virumaa kui peamiselt venekeelse piirkonna majandusarengu väljakutsetega.

Allikas: Analüüs: millised lubadused jäid lahkuval valitsusel täitmata, ERR