Eesti konservatiivne kodakondsuspoliitika, milles kodakondsus on võrdsustatud lojaalsusega, ei pruugi enam tagada väikeriigi arengu jaoks piisavat paindlikkust, leiab Balti Uuringute Instituut valitsuse esimese tegevusaasta analüüsis.

Valitsuse ühe ja ainsa lõimumise valdkonna eesmärkide täitmise näitajana on sätestatud määratlemata kodakondsusega isikute arvu vähenemine 89 700ni aastaks 2015.

“Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015” eesmärkide täitmise 2011. aastal ülevaate põhjal on tegemist trendiga, mis on ära märgitud kui positiivne, tähistades seega arengut soovitud taseme suunal.

Analüütikud leiavad, et kuigi tegemist on olulise näitajaga, ei tohiks antud trendi põhjal siiski järeldada, nagu oleks ka lõimumispoliitika olnud üheselt edukas ja positiivne. Määratlemata kodakondsusega inimeste kahanemine võib toimuda lisaks Eesti kodanikuks naturaliseerimisele ka Venemaa ja mõne teise riigi kodakondsuse omandamise või nende isikute surma tõttu, mis moodustab pea poole määratlemata kodakondsusega isikute arvu kahanemisest.

Lisarõhu seadmine pigem naturaliseerunud kodanike lõimumisele (mitte niivõrd naturalisatsioonile kui sellisele) on analüüsi koostajate hinnangul vajalik juba seetõttu, et varasemalt läbi viidud uuringute kohaselt ei vähenda kodakondsuse omandamine otseselt sotsiaalse tõrjutuse tunnet.

Lõimumise teemal on oluline välja tuua ka üks valitsuse poolt sätestatud eesmärkidest, nimelt, et kodakondsusseaduse ja keeleseaduse põhimõtteid ei muudeta.

Kuigi antud eesmärgi puhul olulisi muudatusi põhimõtetes või seadusandluses toimunud ei ole, peab analüüs vajalikuks märkida Laine Randjärve poolt avalikult tehtud ettepanekut, mille kohaselt võiks riigikogu arutlusele võtta topeltkodakondsuse küsimuse.

“Siinkohal on oluline ära märkida, et Eesti äärmiselt konservatiivne kodakondsuspoliitika, milles kodakondsus on võrdsustatud lojaalsusega, ei pruugi tänasel päeval olla enam jätkusuutlik ega väikeriigi arengu jaoks piisavat paindlikkust tagav ning et 20 aastat tagasi end õigustanud põhimõtted on tänaseks oma aja ära elanud,” seisab analüüsis.

Kodakondsuspoliitika muutmise arutelu näib analüüsi koostajate hinnangul olevat käesoleva valitsuse jaoks üsnagi suur tabuteema, kuna sisuliselt olulist avalikku ega poliitilist debatti antud teemal ei tekkinud, hoolimata asjaolust, et paljud eksperdid hindasid antud arutelu algatamist positiivselt ja pidasid väga vajalikuks (nt Indrek Teder, Raivo Vetik, Kristina Kallas jt).

Seetõttu ei tohiks valitsus Praxise hinnangul antud teemat ignoreerida, vaid tuleks algatada suurem debatt Eesti kodakondsuspoliitika põhimõtete teemadel.

Analüüs on koostatud kodanikualgatuse “Valitsemise valvurid” raames, kus valitsusvälised asjatundjad jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Valvurid annavad hinnangu sellele, kuidas plaanid tegelikkuses täituvad – kas lubadused on mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud.