Eesti tööotsijad vajavad mitmekesisemat abi kui ainuüksi sotsiaaltoetus ning oskus käituda töövestlusel – puudu on erialastest ümberõppevõimalustest, aga ka toetavatest meetmetest, mis aitaksid näiteks hoolealuste kõrvalt või kaugelt tööl käia.

Riigikontrolli äsjane audit osutab, et Võrumaa on üks piirkondadest Eestis, mis eristub suurema töötute osakaaluga ning kus on keeruline ainult praeguste tööturuteenuste pakkumisega töötust vähendada. Pilk värske maakonnalehe töökuulutuste rubriiki ei sisenda optimismi, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Ülle, Üllar ja Külli kohtuvad iganädalaselt Võru tööklubis, mis peaks aitama neil tööd leida.

“Tänavahooldustöölisi, lumesahkajaid, arvata võib ja metsaraietöölisi. Ongi kõik,” loetles Ülle Pedras kuulutustest leitavat.

Kokku kaks töökuulutust kogu maakonna kohta, ja needki pigem meestele sobivale füüsiliselt raskele tööle. Töötukassa kaudu korraldatav tööklubi on midagi psühholoogilise tugigrupi sarnast. Selliseid kursusi, mis inimesi ka reaalselt tööle aitaksid, pigem napib.

“Inimesed pole tööd leidnud, kuigi nad on koolitustel käinud,” nentis tööd otsiv Külli Külaviir.

Töötukassa peab töötute abistamisel tegelema tagajärgedega. Probleemi juured peituvad haridussüsteemis ning osalt sotsiaalses taustas.

Praxise töö- ja sotsiaalpoliitika programmi direktor Reelika Leetmaa märkis, et iga kuningas istub oma lossis ja koostööd nii sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutustega, haridusministeeriumi all olevate asutuste kui ka majandusministeeriumi haldusalas olevate asutustega on siiski vähe.

“Väga sageli on see ka tänapäeval laiapõhjalise abi pakkumise takistuseks,” lisas Leetmaa.

Kutseõpe on tööle aitamisel tähtis tahk

Üks suur mure on erialase tööta jäänud inimesed, kelle puhul ei aita muu, kui uue ameti õppimine. Hea näide oskustööliste puudumisest on paljukõneldud lugu keevitajatest. Pärast pikki aastaid on neid hakatud lõpuks koolitama.

“Võime öelda, et see võttis aega, aga nüüd on esimene grupp õppimas just nimelt BLRT, kutseõppeasutuste ja meie spetsialistidega koostöös kokku pandud ja ülekontrollitud õppekavale,” kinnitas töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel.

Keevitajaks õppiv Mihhail Vengerov ütles, et tahab seda ametit selgeks saada, kuna on internetist uurinud, et keevitajatele pakutakse palju tööd ja korralikku palka.

Kutseõpe on üks oluline tahk inimestele tööle aitamisel, kuid kindlasti mitte ainus. Pere kõrvalt aasta või kaks töölkäimise asemel õppida pole siiski lihtne.

“Võimalik, et seal on vaja mingeid täiendavaid toetusi või teenuseid, et inimestel oleks kindlam tunne, kui nad lähevad õppima, et siis nad saavad oma eluga hakkama,” lausus sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Nele Gerberson.

Oma roll on ka omavalitsustel. Näiteks Külli Külaviir, kes töötas aastaid tagasi Võru linnas kaubanduses, ei saa nüüd kahanenud bussigraafikute ja pikenenud kaupluste tööaegade tõttu seda endale enam lubada. Bussid ei käi.

Kui aga tööotsijal on tarvis hoolitseda lapse või mõne pereliikme eest, ei aita teda tööle muu, kui hooldaja või lapsehoidja palkamine, mis iga töö puhul ei pruugi olla inimesele taskukohane.