Kui Eestis ei võeta riiklikul tasandil võitlust AIDSi ja HI-viirusega sama tõsiselt,  kui võeti Euroopa Liiduga ühinemist, siis epideemiale piiri panna ei suudeta.

Nii tõdeti tänasel Riigikogu probleemkomisjoni avalikul istungil, kus poliitikauuringute keskus Praxis tutvustas uuringut, milles hinnatakse HIV ja AIDSi senist ennetustegevust.

HI-viiruse kiire leviku poolest on Eesti rahvusvahelisel areenil juba ohtralt negatiivset tähelepanu pälvinud. Nakatunute arv kasvab kiiresti ja neid on ametlikult juba üle nelja tuhande. Sisepoliitiliselt pole aga võitlus AIDSiga
prioriteetide sekka sattunud.

Poliitikauuringute keskuse Praxis mahukas analüüs toob teiste seas välja kaks
põhiprobleemi: tuntud ja teada rahapuuduse kõrval rõhutatakse seda, et kuigi ennetustööga otseselt tegelevad mittetulundusühingud teevad igaüks omaette tublilt tööd, puudub keskne ülevaade ja koordineerimine. Ühesõnaga pole, kes juhib ja vastutab.

Praxise hinnangul peaks liidriroll olema valitsusel ning selleks pole vaja luua
veel üht ametkonda. poliitikauuringute keskuse Praxis direktor Ruta Kruuda sõnul piisab ka sellest, kui  valitsus rakendaks analoogset koordineerimismehhanismi nagu näiteks tehti Euroopa Liiduga liitumisel, kus ametkonnad pidid kõik andma aru eesmärke täitmise kohta.

Aastaid aidsiennetustööd vedanud doktor Kalikova ütleb, et juba probleemkomisjoni loomine tunnistab, et Riigikogu suhtumine on lõpuks
muutunud ja Eestile Global Fundist tulev 136 miljonit krooni näitab poliitikutele
selgelt, kui kallis see tegevus on. Abirahadele aga igavesti loota ei saa.