Palgauuringust ilmsiks tulnud vahe on väike, kuid siiski täiesti olemas.
Eelmisel nädalal Praxise poliituuringukeskuse esitletud naiste-meeste palgaerinevuste uuringust selgus muuseas, et abielus mehed ja naised teenivad vallalistest sookaaslastest rohkem.
Kusjuures palgaerinevus on suurem meestel – 9,3 protsenti, naistel jääb erinevus nelja protsendi piiresse.
Muidugi, abieluinimesed on tavaliselt vanemad ja jõudnud seega parematele töökohtadele ja teenivad rohkem – tegid küsitletud personalispetsialistid esmase järelduse. Kuid nii see pole: uurijad võrdlesid täpselt ühesuguse vanuse, hariduse, keeleoskuse, rahvuse ja tööstaaiga inimesi ning tõepoolest – abi-elus või vabaabielus inimesed teenivad rohkem.
“Mina julgen küll väita, et see tulemus on statistiliselt oluline,” ütles Praxise tööturupoliitika analüütik Epp Kallaste. “Küsitlesime 6560 meest ja 6826 naist – valim on ju väga suur.” Miks see nii on, uuringust ei paista, selle üle võib vaid spekuleerida. “Siin taga võib olla näiteks tööandja hoiak: vabaabielus ja abielus inimeste töötamine on kindlam, nad on stabiilsemad. Ilmselt on ka nende huvi tööd leida palju suurem,” pakkus Kallaste.
Vallaliste diskrimineerimine?
Balteco kvaliteedijuht Taavi Küttis (25) on abielus olnud veidi üle aasta. Palgaläbirääkimistel enne abielu ja selle ajal ta küll mingit vahet ei märganud. Fakt, et ta on praegu pere ainus leivateenija, ei mänginud palgasumma määramisel rolli. Kuid Taavi arvates peab asjaolu, et tööandjate silmis on abieluinimene parem töötaja, täiesti paika. “Neil on põhjust hästi tööd teha ja korralikult teenida, nad on usaldusväärsed ning stabiilsed,” ütles ta.
Sama on täheldanud ka CV-Online’i personalidirektor Agu Vahur: “Peresuhtes inimene on eeldatavalt konventsionaalsem ja stabiilsem. Seetõttu on tendents pigem abieluinimeste eelistamisele. Aga see pole üldine.” Vahuri sõnul pole perekonnaseis palgamääramisel küll kunagi otsene mõjutaja. Veelgi enam, tema hinnangul peaksid teenima rohkem just vallalised, kes on valmis võtma suuremaid riske. Ka pole neil töökaotuse korral loota kellelegi peale iseenda, seega on nad väga motiveeritud töötajad.
Perekonnaseisu võimalik arvestamine palgaläbirääkimistel kõlab üllatavalt ka teistele küsitletud personalitöötajatele. “Midagi täiesti uut mu jaoks,” sõnas M-Partneri personaliotsingu arendusdirektor Sabina Trankmann. “Kui keegi põhjendaks soovitud palka perekondlike oludega, siis küünilise personaliotsijana vastaksin, et see on tema probleem.”
“Puhtalt eraelu küsimus,” sõnas Falck Eesti personalidirektor Eela Velström. “Töölevõtmisel ja palgamääramisel mängivad rolli erialased oskused. Minu arvates ei vasta tõele ei see, et abielus mehed on paremad töötajad, ega seegi, et vallaline naine on kehvem töötaja. Need on stereotüübid, millest tuleb üle saada.”
Meeste palka laste arv ei mõjuta
Veel uuringust
Erinevad palgad
- Palgaerinevuste uurimisel võeti arvesse: vanus, haridus, rahvus, eesti keele oskus, leibkonna peaks olek või mitte olek, alla 16-aastaste laste arv, töötunnid, tööstaaĻ ettevõttes, kus isik küsitluse hetkel töötas; ettevõtte omandivorm, ettevõtte suurus, naiste osakaal vastavas tööstusharus või ametis, tegevusalad (15), ametid (9), regioon, aastad 1998–2000. Kui kõik loetletud näitajad olid võrdsed, oli näha, et abielus ja vabaabielus inimeste palgad erinevad teiste palkadest.
- Vanuse suurenedes esmalt palk kasvab, seejärel hakkab kahanema.
- Neil töötajatel, kes on pere peamised leivateenijad, on palk keskmiselt 14,6% kõrgem.
- Laste arv peres ei mõjuta meeste palka, küll aga naiste oma: kui peres on üks laps enam, on naise töötasu keskmiselt 3,6% väiksem.
Allikas: Praxise palgaerinevuste hinnang